Regolamento art MICAR sulle crypto testo multilingue 2023/1114 ET

2)	„hajusraamat“ – teabehoidla, kus säilitatakse andmeid tehingute kohta ja mida jagatakse ning sünkroniseeritakse DLT võrgusõlmede vahel konsensusmehhanismi abil;

3)	„konsensusmehhanism“ – reeglid ja menetlused, millega saavutatakse DLT võrgusõlmede vahel kokkulepe tehingu valideerimise kohta;

4)	„DLT võrgusõlm“ – seade või protsess, mis on osa võrgust ja millel on olemas kõigi hajusraamatus tehtud tehingute kirjete täielik või osaline koopia;

5)	„krüptovara“ – väärtuse või õiguse digitaalne esitus, mida on võimalik üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat;

6)	„varapõhine token“ – krüptovara liik, mis ei ole e-raha token ja mille eesmärk on säilitada stabiilne väärtus, järgides mõnda muud väärtust või õigust või nende kombinatsiooni, sealhulgas üht või mitut ametlikku vääringut;

7)	„e-raha token“ – krüptovara liik, mille eesmärk on säilitada stabiilne väärtus, järgides ühe ametliku vääringu väärtust;

8)	„ametlik vääring“ – riigi ametlik vääring, mida emiteerib keskpank või muu rahaasutus;

9)	„kasutustoken“ – krüptovara liik, mille ainus eesmärk on anda juurdepääs kaubale või teenusele, mida pakub või osutab selle emitent;

10)	„emitent“ – füüsiline või juriidiline isik või muu ettevõtja, kes emiteerib krüptovara;

11)	„taotluse esitanud emitent“ – varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitent, kes esitab tegevusloa taotluse, et avalikult pakkuda nimetatud krüptovara või taotleda nimetatud krüptovara kauplemisele võtmist;

12)	„avalik pakkumine“ – igasuguses vormis ja vahendite abil isikutele suunatud teade, milles esitatakse piisavalt teavet pakkumistingimuste ja pakutava krüptovara kohta, et tulevased omanikud saaksid otsustada, kas seda krüptovara osta;

13)	„pakkuja“ – füüsiline või juriidiline isik või muu ettevõtja või emitent, kes avalikult pakub krüptovara;

14)	„raha“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 25 määratletud rahalised vahendid;

15)	„krüptovarateenuse osutaja“ – juriidiline isik või muu ettevõtja, kelle kutse- või äritegevus seisneb ühe või mitme krüptovarateenuse professionaalses osutamises kliendile ja kellel on lubatud osutada krüptovarateenuseid kooskõlas artikliga 59;

16)

„krüptovarateenus“ – järgmised teenused ja tegevused, mis on seotud igasuguse krüptovaraga:

a)	krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel;

b)	krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine;

c)	krüptovara vahetamine raha vastu;

d)	krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu;

e)	krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel;

f)	krüptovara pakkumise korraldamine;

g)	krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi nimel;

h)	krüptovara kohta nõu andmine;

i)	krüptovaraportfelli valitsemine;

j)	krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel;

17)	„krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel“ – krüptovara või krüptovarale juurdepääsu vahendite kaitsmine või kontrollimine kliendi nimel, kohasel juhul krüptograafiliste privaatvõtmete abil;

18)

„krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine“ – ühe või mitme sellise mitmepoolse süsteemi haldamine, millega viiakse kokku kolmandate isikute krüptovara ostu- või müügihuvid või hõlbustatakse nende kokkuviimist süsteemis ja kooskõlas selle eeskirjadega viisil, mille tulemuseks on leping, vahetades krüptovara raha või või vahetades krüptovara muu krüptovara vastu;

19)	„krüptovara vahetamine raha vastu“ – krüptovaraga seotud ostu- või müügilepingute sõlmimine kliendiga raha vastu oma kapitali arvel;

20)	„krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu“ – krüptovaraga seotud ostu- või müügilepingute sõlmimine kliendiga muu krüptovara vastu oma kapitali arvel;

21)

„krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel“ – kliendi nimel lepingu sõlmimine ühe või mitme krüptovara ostmiseks või müümiseks või kliendi nimel ühe või mitme krüptovara märkimine, sealhulgas krüptovara müügilepingu sõlmimine sellise vara avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise hetkel;

22)	„krüptovara pakkumise korraldamine“ – krüptovara turustamine ostjatele pakkuja või temaga seotud isiku nimel või arvel;

23)	„krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi nimel“ – ühe või mitme krüptovara ostu- või müügikorralduse või ühe või mitme krüptovara märkimise korralduse vastuvõtmine ning selle korralduse edastamine kolmandale isikule täitmiseks;

24)	„krüptovara kohta nõu andmine“ – kliendile personaalsete soovituste pakkumine, andmine või nõusolek neid anda kas kliendi taotlusel või nõu andva krüptovarateenuse osutaja algatusel seoses ühe või mitme krüptovara tehinguga või seoses krüptovarateenuse kasutamisega;

25)	„krüptovaraportfelli valitsemine“ – kliendipõhine portfelli valitsemine oma äranägemisel kliendi antud volituste alusel, kui tegemist on üht või mitut krüptovara sisaldava portfelliga;

26)	„krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel“ – krüptovara füüsilise või juriidilise isiku nimel ühelt hajusraamatu aadressilt või kontolt teisele ülekandmise teenused;

27)

„juhtorgan“ – emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku või krüptovarateenuse osutaja organ või organid, mis on nimetatud kooskõlas riigisisese õigusega ja millel on õigus määrata kindlaks ettevõtja strateegia, eesmärgid ja üldine tegevussuund ning mis kontrollib ja jälgib ettevõtja juhtimisotsuste tegemist ning hõlmab isikuid, kes ettevõtja äritegevust tegelikult suunavad;

28)	„krediidiasutus“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2013/36/EL kohaselt;

29)	„investeerimisühing“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisühing, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2014/65/EL kohaselt;

30)	„kutselised investorid“ – direktiivi 2014/65/EL II lisa I jao punktides 1–4 loetletud isikud või üksused;

31)	„märkimisväärne seos“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 35 määratletud märkimisväärne seos;

32)	„tagatisvara portfell“ – tagatisvara kogum, millega tagatakse emitendi vastu esitatavate nõuete katmine;

33)

„päritoluliikmesriik“ –

a)	kui muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku registrijärgne asukoht on liidus, siis liikmesriik, kus on selle pakkuja või isiku registrijärgne asukoht;

kui muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkujal või kauplemisele võtmist taotleval isikul ei ole liidus registrijärgset asukohta, kuid tal on liidus üks või enam filiaali, siis liikmesriik, mille see pakkuja või isik on valinud nende liikmesriikide hulgast, kus tal on filiaalid;

kui muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku asukoht on kolmandas riigis ja tal ei ole liidus filiaali, siis liikmesriik, kus krüptovara kavatsetakse esimest korda avalikult pakkuda, või pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku valikul liikmesriik, kus on esitatud esimene selle krüptovara kauplemisele võtmise taotlus;

d)	varapõhiste tokenite emitendi puhul liikmesriik, kus on varapõhiste tokenite emitendi registrijärgne asukoht;

e)	e-raha tokenite emitendi puhul liikmesriigid, kus e-raha tokenite emitent on saanud krediidiasutuse tegevusloa direktiivi 2013/36/EL alusel või e-raha asutuse tegevusloa direktiivi 2009/110/EÜ alusel;

f)	krüptovarateenuse osutajate puhul liikmesriik, kus on krüptovarateenuse osutaja registrijärgne asukoht;

34)	„vastuvõttev liikmesriik“ – liikmesriik, kus pakkuja või kauplemisele võtmist taotlev isik on teinud krüptovara avaliku pakkumise või taotleb kauplemisele võtmist või kus krüptovarateenuse osutaja osutab krüptovarateenuseid, kui see erineb päritoluliikmesriigist;

35)

„pädev asutus“ – üks või mitu asutust:

a)	mille iga liikmesriik on määranud vastavalt artiklile 93 muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkujate või kauplemisele võtmist taotlevate isikute, varapõhiste tokenite emitentide või krüptovarateenuse osutajate järelevalveks;

b)	mille iga liikmesriik on määranud direktiivi 2009/110/EÜ kohaldamiseks e-raha tokenite emitentide suhtes;

36)

„oluline osalus“ – selline otsene või kaudne osalus varapõhiste tokenite emitendis või krüptovarateenuse osutajas, mis moodustab vähemalt 10 % kapitalist või hääleõigusest, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ (32) artiklites 9 ja 10, võttes arvesse nimetatud direktiivi artikli 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud osaluste summeerimise tingimusi, või osalus, mis võimaldab avaldada olulist mõju sellise varapõhiste tokenite emitendi või krüptovarateenuse osutaja juhtimisele, milles osalust omatakse;

37)	„jaeklient“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega;

38)

„internetipõhine kasutajaliides“ – mis tahes tarkvara, sealhulgas veebisait, veebisaidi osa või rakendus, mida haldab pakkuja või krüptovarateenuse osutaja või mida hallatakse tema nimel ning mille eesmärk on anda krüptovara omanikele juurdepääs nende krüptovarale ja klientidele juurdepääs krüptovarateenuse osutajate teenustele;

39)	„klient“ – füüsiline või juriidiline isik, kellele krüptovarateenuse osutaja osutab krüptovarateenuseid;

40)	„kliendikorralduste sobitamistehing“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 38 määratletud kliendikorralduste sobitamistehing;

41)	„makseteenus“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 3 määratletud makseteenused;

42)	„makseteenuse pakkuja“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 11 määratletud makseteenuse pakkuja;

43)	„e-raha asutus“ – direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 1 määratletud e-raha asutus;

44)	„e-raha“ – direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 2 määratletud e-raha;

45)	„isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;

46)	„makseasutus“ –direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 4 määratletud makseasutus;

47)	„eurofondi valitseja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (33) artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja;

48)	„alternatiivse investeerimisfondi valitseja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (34) artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud AIFi valitseja;

49)	„finantsinstrument“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 15 määratletud finantsinstrument;

50)	„hoius“ – direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 3 määratletud hoius;

51)	„investeerimishoius“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 43 määratletud investeerimishoius;

2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 139 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud mõistete tehnilisi elemente ja kohandada neid mõisteid vastavalt turu ja tehnoloogia arengule.

II JAOTIS

MUU KRÜPTOVARA KUI VARAPÕHISED TOKENID VÕI E-RAHA TOKENID

Artikkel 6

Krüptovara valge raamatu sisu ja vorm

1. Krüptovara valge raamat peab sisaldama kogu järgmist teavet, mida on täpsustatud I lisas:

a)	teave pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku kohta;

b)	teave emitendi kohta, kui emitent ei ole pakkuja või kauplemisele võtmist taotlev isik;

c)	teave kauplemisplatvormi korraldaja kohta juhul, kui ta koostab krüptovara valge raamatu;

d)	teave krüptovaraprojekti kohta;

e)	teave krüptovara avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kohta;

f)	teave krüptovara kohta;

g)	teave krüptovaraga seotud õiguste ja kohustuste kohta;

h)	teave kasutatava tehnoloogia kohta;

i)	teave riskide kohta;

j)	teave selle kohta, milline on krüptovara emiteerimisel kasutatava konsensusmehhanismi peamine kahjulik mõju kliimale ja muu keskkonnale avalduv kahjulik mõju.

Juhul kui krüptovara valget raamatut ei ole koostanud esimese lõigu punktis a, b või c osutatud isik, sisaldab krüptovara valge raamat ka krüptovara valge raamatu koostanud isiku andmeid ja põhjust, miks see konkreetne isik selle koostas.

2. Kogu lõikes 1 loetletud teave peab olema tõene, selge ja mitteeksitav. Krüptovara valgest raamatust ei tohi olulist teavet välja jätta ning valge raamat esitatakse sisutihedal ja arusaadaval kujul.

3. Krüptovara valge raamatu esimesel leheküljel peab olema järgmine selge ja esiletõstetud avaldus:

„Käesolevat krüptovara valget raamatut ei ole heaks kiitnud ükski Euroopa Liidu liikmesriigi pädev asutus. Käesoleva krüptovara valge raamatu sisu eest vastutab ainuisikuliselt krüptovara pakkuja.“

Kui krüptovara valge raamatu koostab kauplemisele võtmist taotlev isik või kauplemisplatvormi korraldaja, viidatakse esimeses lõigus osutatud avalduses „pakkuja“ asemel „kauplemisele võtmist taotlevale isikule“ või „kauplemisplatvormi korraldajale“.

4. Krüptovara valge raamat ei tohi sisaldada ühtegi väidet seoses krüptovara tulevase väärtusega peale lõikes 5 osutatud avalduse.

5. Krüptovara valge raamat peab sisaldama selget ja üheselt mõistetavat avaldust selle kohta, et:

a)	krüptovara võib kaotada osaliselt või täielikult oma väärtuse;

b)	krüptovara ei pruugi alati olla ülekantav;

c)	krüptovara ei pruugi olla likviidne;

d)	kui avalik pakkumine puudutab kasutustokeneid, ei pruugi neid kasutustokeneid olla võimalik vahetada krüptovara valges raamatus lubatud kauba või teenuse vastu, eriti krüptovaraprojekti ebaõnnestumise või lõpetamise korral;

e)	krüptovara ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/9/EÜ (35) kohaste investeeringute tagamise skeemidega;

f)	krüptovara ei ole hõlmatud direktiivi 2014/49/EL kohaste hoiuste tagamise skeemidega.

6. Krüptovara valge raamat peab sisaldama pakkuja, kauplemisele võtmist taotleva isiku või kauplemisplatvormi korraldaja juhtorgani avaldust. Nimetatud avaldus lisatakse lõikes 3 osutatud avalduse järele ja selles kinnitatakse, et krüptovara valge raamat vastab käesolevale jaotisele ning et juhtorganile teadaolevalt on krüptovara valges raamatus esitatud teave tõene, selge ja mitteeksitav ning et krüptovara valgest raamatust ei ole välja jäetud teavet, mis võiks mõjutada selle tähtsust.

7. Krüptovara valge raamat peab sisaldama kokkuvõtet, mis lisatakse lõikes 6 osutatud avalduse järele ja milles esitatakse lühidalt ja mittetehnilises keeles põhiteave krüptovara avaliku pakkumise või kavandatava kauplemisele võtmise kohta. Kokkuvõte peab olema kergesti mõistetav ning esitatud ja vormistatud selgel ja arusaadaval kujul, kasutades loetava suurusega tähemärke. Krüptovara valge raamatu kokkuvõttes antakse asjakohast teavet krüptovara omaduste kohta, et aidata krüptovara tulevastel omanikel teha teadlikku otsust.

Kokkuvõte peab sisaldama hoiatust selle kohta, et:

a)	seda tuleks lugeda krüptovara valge raamatu sissejuhatusena;

b)	tulevane omanik peaks iga krüptovara ostuotsuse tegemisel tuginema krüptovara valge raamatu sisule tervikuna ja mitte üksnes kokkuvõttele;

c)	krüptovara avalik pakkumine ei kujuta endast pakkumist ega kutset osta finantsinstrumente ning et sellist pakkumist või kutset saab esitada üksnes prospektis või muudes pakkumisdokumentides vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele;

d)	krüptovara valge raamat ei ole prospekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 (36) tähenduses ega muu liidu või riigisisese õiguse kohane pakkumisdokument.

8. Krüptovara valge raamat peab sisaldama selle teatavakstegemise kuupäeva ja sisukorda.

9. Krüptovara valge raamat koostatakse päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Kui krüptovara pakutakse ka muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik, koostatakse krüptovara valge raamat ka vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

10. Krüptovara valge raamat tehakse kättesaadavaks masinloetavas vormingus.

11. ESMA töötab koostöös EBAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõike 10 kohaldamiseks standardvormid, -vormingud ja -mallid.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

12. ESMA töötab koostöös EBAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles käsitletakse sellise lõike 1 esimese lõigu punktis j osutatud teabe sisu, metoodikat ja esitusviisi, mis puudutab kestlikkuse näitajaid, mis käsitlevad kahjulikku mõju kliimale ja muud keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju.

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtab ESMA arvesse krüptovaratehingute valideerimiseks kasutatavaid eri liiki konsensusmehhanisme, nende stiimulistruktuure ning energia, sealhulgas taastuvenergia ja loodusvarade kasutamist, jäätmeteket ja kasvuhoonegaaside heidet. ESMA ajakohastab regulatiivseid tehnilisi standardeid, võttes arvesse muudatusi õiguses ja tehnika arengut.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 16

Tegevusluba

1. Liidus tohib varapõhist tokenit avalikult pakkuda või selle kauplemisele võtmist taotleda ainult isik, kes on varapõhise tokeni emitent ja on

a)	juriidiline isik või muu ettevõtja, kellel on liidus asukoht ja kellele tema päritoluliikmesriigi pädev asutus on andnud tegevusloa kooskõlas artikliga 21; või

b)	krediidiasutus, mis vastab artikli 17 nõuetele.

Olenemata esimesest lõigust võivad varapõhist tokenit avalikult pakkuda või taotleda selle kauplemisele võtmist muud isikud, kui neil on varapõhise tokeni emitendi kirjalik luba. Nimetatud muud isikud peavad järgima artikleid 27, 29 ja 40.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel võib muu ettevõtja emiteerida varapõhiseid tokeneid üksnes juhul, kui tema õiguslik vorm tagab kolmandate isikute huvide kaitse taseme, mis on samaväärne juriidiliste isikute pakutavaga, ning tema suhtes kohaldatakse samaväärset usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, arvestades tema õiguslikku vormi.

2. Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui

emitendi emiteeritud varapõhise tokeni keskmine väärtus, mis on arvutatud 12 kuu kohta iga kalendripäeva lõpu seisuga, ei ole kordagi ületanud 5 000 000 eurot või samaväärset summat muus ametlikus vääringus ja emitent ei ole seotud teiste selliste emitentide võrgustikuga, kelle suhtes on kohaldatud erandit; või

b)	varapõhise tokeni avalik pakkumine on suunatud üksnes kutselistele investoritele ja varapõhist tokenit võivad omada ainult sellised kutselised investorid.

Käesoleva lõike kohaldamisel peavad varapõhiste tokenite emitendid koostama artikli 19 kohaselt ette nähtud krüptovara valge raamatu ning tegema selle krüptovara valge raamatu ja taotluse korral kõik reklaamteated teatavaks oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

3. Pädeva asutuse poolt lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud isikule antud tegevusluba kehtib kogu liidus ja võimaldab varapõhise tokeni emitendil avalikult pakkuda kogu liidus tegevusloas märgitud varapõhist tokenit ja taotleda sellise varapõhise tokeni kauplemisele võtmist.

4. Pädeva asutuse artikli 17 lõike 1 või artikli 21 lõike 1 kohane heakskiit emitendi krüptovara valgele raamatule või artikli 25 kohane heakskiit krüptovara valge raamatu muudetud versioonile kehtib kogu liidus.

Artikkel 18

Tegevusloa taotlemine

1. Juriidiline isik või muu ettevõtja, kes kavatseb varapõhiseid tokeneid avalikult pakkuda või taotleda nende kauplemisele võtmist, esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele artiklis 16 osutatud tegevusloa taotluse.

2. Lõikes 1 osutatud taotlus peab sisaldama kogu järgmist teavet:

a)	taotleva emitendi aadress;

b)	taotleva emitendi juriidilise isiku tunnus;

c)	taotleva emitendi põhikiri, kui see on kohaldatav;

d)	tegevuskava, milles esitatakse ärimudel, mida taotlev emitent kavatseb järgida;

õiguslik arvamus selle kohta, et varapõhine token ei kvalifitseeru kummakski järgmistest:

i)	krüptovaraks, mis on artikli 2 lõike 4 kohaselt käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäetud; või

ii)	e-raha tokeniks;

f)	taotleva emitendi artikli 34 lõikes 1 osutatud juhtimiskorra üksikasjalik kirjeldus;

g)	kui sõlmitud on koostöökokkulepped konkreetsete krüptovarateenuse osutajatega, siis selliste sisekontrollikorra ja menetluste kirjeldus, millega tagatakse direktiivi (EL) 2015/849 kohaste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste kohustuste täitmine;

h)	taotleva emitendi juhtorgani liikmete andmed;

i)	tõendid selle kohta, et punktis h osutatud isikutel on piisavalt hea maine ning taotleva emitendi juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused;

j)	tõendid selle kohta, et aktsionäril või osakuomanikul, kellel on taotlevas emitendis oluline otsene või kaudne osalus, on piisavalt hea maine;

k)	artiklis 19 osutatud krüptovara valge raamat;

l)	artikli 34 lõike 5 esimeses lõigus osutatud põhimõtted ja menetlused;

m)	artikli 34 lõike 5 teises lõigus osutatud kolmandate isikutega sõlmitud lepinguliste kokkulepete kirjeldus;

n)	taotleva emitendi artikli 34 lõikes 9 osutatud talitluspidevuse põhimõtete kirjeldus;

o)	artikli 34 lõikes 10 osutatud sisekontrollikorra ja riskijuhtimisprotseduuride kirjeldus;

p)	artikli 34 lõikes 11 osutatud selliste süsteemide ja protseduuride kirjeldus, mille ülesanne on tagada andmete kättesaadavus, autentsus, terviklus ja konfidentsiaalsus;

q)	taotleva emitendi artiklis 31 osutatud kaebuste käsitlemise korra kirjeldus;

r)	kui see on asjakohane, nende vastuvõtvate liikmesriikide loetelu, kus taotlev emitent kavatseb varapõhist tokenit avalikult pakkuda või taotleda varapõhise tokeni kauplemisele võtmist.

3. emitendid, kes on varem saanud loa emiteerida ühte varapõhist tokenit, ei ole kohustatud esitama mõne teise varapõhise tokeni emiteerimise tegevusloa tarvis pädevale asutusele nende poolt varem esitatud teavet, kui selline teave oleks identne. Lõikes 2 loetletud teabe esitamisel kinnitab emitent selgesõnaliselt, et kogu teave, mida uuesti ei esitatud, on endiselt ajakohane.

4. Pädev asutus annab taotlevale emitendile lõike 1 kohase taotluse kättesaamisest viivitamata, ent igal juhul kahe tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest kirjalikult teada.

5. Lõike 2 punktide i ja j kohaldamisel esitab taotleva varapõhise tokeni emitent tõendid kõigi järgmiste asjaolude kohta:

et kõigi juhtorgani liikmete kohta puuduvad karistusregistris kanded süüdimõistvate kohtuotsuste kohta või puuduvad karistused, mis oleksid määratud kohaldatava äriühinguõiguse, sealhulgas maksejõuetusõiguse ja finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide alusel, või seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise või pettuse või ametialase vastutusega;

b)	et taotleva varapõhise tokeni emitendi juhtorgani liikmetel on varapõhise tokeni emitendi juhtimiseks ühiselt vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning et neil isikutel on kohustus pühendada oma ülesannete täitmisele piisavalt aega;

et kõigi aktsionäride või osakuomanike kohta, kellel on taotlevas emitendis oluline otsene või kaudne osalus, puuduvad karistusregistris kanded süüdimõistvate kohtuotsuste kohta ja puuduvad karistused, mis oleksid määratud kohaldatava äriühinguõiguse, sealhulgas maksejõuetusõiguse ja finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide alusel, või seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise või pettuse või ametialase vastutusega.

6. EBA töötab tihedas koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et lõikes 2 osutatud teavet täpsustada.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

7. EBA töötab tihedas koostöös ESMAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe jaoks, mis tuleb taotluses esitada, et tagada kogu liidus nende ühetaolisus.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Artikkel 19

Varapõhiste tokenite krüptovara valge raamatu sisu ja vorm

1. Varapõhise tokeni kohta avaldatav krüptovara valge raamat peab sisaldama kogu järgmist teavet, mida on täpsustatud II lisas:

a)	teave varapõhise tokeni emitendi kohta;

b)	teave varapõhise tokeni kohta;

c)	teave varapõhise tokeni avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kohta;

d)	teave varapõhise tokeniga seotud õiguste ja kohustuste kohta;

e)	teave kasutatava tehnoloogia kohta;

f)	teave riskide kohta;

g)	teave tagatisvara portfelli kohta;

h)	teave selle kohta, milline on varapõhise tokeni emiteerimisel kasutatava konsensusmehhanismi peamine kahjulik mõju kliimale ja muu keskkonnale avalduv kahjulik mõju.

Krüptovara valges raamatus esitatakse ka muu isiku andmed kui emitent, kes artikli 16 lõike 1 teise lõigu kohaselt varapõhist tokenit avalikult pakub või taotleb selle kauplemisele võtmist, ning põhjus, miks see konkreetne isik varapõhist tokenit avalikult pakub või selle kauplemisele võtmist taotleb. Juhul kui krüptovara valget raamatut ei ole koostanud emitent, sisaldab krüptovara valge raamat ka krüptovara valge raamatu koostanud isiku andmeid ja põhjust, miks see konkreetne isik selle koostas.

2. Kogu lõikes 1 loetletud teave peab olema tõene, selge ja mitteeksitav. Krüptovara valgest raamatust ei tohi olulist teavet välja jätta ning selles esitatakse teavet sisutihedal ja arusaadaval kujul.

3. Krüptovara valge raamat ei tohi sisaldada ühtegi väidet seoses krüptovara tulevase väärtusega peale lõikes 4 osutatud avalduse.

4. Krüptovara valge raamat peab sisaldama selget ja üheselt mõistetavat avaldust selle kohta, et:

a)	varapõhine token võib kaotada osaliselt või täielikult oma väärtuse;

b)	varapõhine token ei pruugi alati olla ülekantav;

c)	varapõhine token ei pruugi olla likviidne;

d)	varapõhine token ei ole hõlmatud direktiivi 97/9/EÜ kohaste investeeringute tagamise skeemidega;

e)	varapõhine token ei ole hõlmatud direktiivi 2014/49/EL kohaste hoiuste tagamise skeemidega.

5. Krüptovara valge raamat sisaldab varapõhise tokeni emitendi juhtorgani avaldust. Selles avalduses kinnitatakse, et krüptovara valge raamat vastab käesolevale jaotisele ning et juhtorganile teadaolevalt on krüptovara valges raamatus esitatud teave tõene, selge ja mitteeksitav ning et krüptovara valgest raamatust ei ole välja jäetud teavet, mis võiks mõjutada selle tähtsust.

6. Krüptovara valge raamat sisaldab kokkuvõtet, mis lisatakse lõikes 5 osutatud avalduse järele ja milles esitatakse lühidalt ja mittetehnilises keeles põhiteave varapõhise tokeni avaliku pakkumise või kavandatava kauplemisele võtmise kohta. Kokkuvõte peab olema kergesti mõistetav ning esitatud ja vormistatud selgel ja arusaadaval kujul, kasutades loetava suurusega tähemärke. Krüptovara valge raamatu kokkuvõte annab asjakohast teavet asjaomase varapõhise tokeni omaduste kohta, et aidata varapõhise tokeni tulevastel omanikel teha teadlikku otsust.

Kokkuvõte sisaldab hoiatust selle kohta, et:

a)	seda tuleks lugeda krüptovara valge raamatu sissejuhatusena;

b)	tulevane omanik peaks iga varapõhise tokeni ostuotsuse tegemisel tuginema krüptovara valge raamatu sisule tervikuna ja mitte üksnes kokkuvõttele;

c)	varapõhise tokeni avalik pakkumine ei kujuta endast pakkumist ega kutset osta finantsinstrumente ning et sellist pakkumist või kutset saab esitada üksnes prospekti või muude pakkumisdokumentidega vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele;

d)	krüptovara valge raamat ei ole prospekt, millele on osutatud määruses (EL) 2017/1129, ega muu liidu või liikmesriigi õiguse kohane pakkumisdokument.

Kokkuvõttes märgitakse, et varapõhise tokeni omanikul on õigus nõuda tokeni lunastamist igal ajal, ning sätestatakse lunastamise tingimused.

7. Krüptovara valge raamat sisaldab sellest teavitamise kuupäeva ja sisukorda.

8. Krüptovara valge raamat koostatakse päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Kui varapõhist tokenit pakutakse ka muus liikmesriigis kui emitendi päritoluliikmesriik, koostatakse krüptovara valge raamat ka vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

9. Krüptovara valge raamat tehakse kättesaadavaks masinloetavas vormingus.

10. ESMA töötab koostöös EBAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõike 9 kohaldamiseks standardvormid, -vormingud ja -mallid.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

11. ESMA töötab koostöös EBAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles käsitletakse sellise lõike 1 esimese lõigu punktis h osutatud teabe sisu, metoodikat ja esitusviisi, mis puudutab kestlikkuse näitajaid, mis käsitlevad kahjulikku mõju kliimale ja muud keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju.

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtab ESMA arvesse krüptovaratehingute valideerimiseks kasutatavaid eri liiki konsensusmehhanisme, nende stiimulistruktuure ning energia, sealhulgas taastuvenergia ja loodusvarade kasutamist, jäätmeteket ja kasvuhoonegaaside heidet. ESMA ajakohastab neid regulatiivseid tehnilisi standardeid, võttes arvesse õiguslikke muudatusi ja tehnika arengut.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Artikkel 20

Tegevusloa taotluse hindamine

1. Pädevad asutused, kes saavad artiklis 18 osutatud tegevusloa taotluse, hindavad 25 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest, kas taotlus, sh artiklis 19 osutatud krüptovara valge raamat, sisaldab kogu nõutavat teavet. Nad teatavad taotlevale emitendile viivitamata, kas taotluses, sealhulgas krüptovara valges raamatus, on nõutavat teavet puudu. Kui taotlus, sealhulgas krüptovara valge raamat, ei ole täielik, kehtestavad pädevad asutused tähtaja, mille jooksul taotlev emitent peab esitama puuduva teabe.

2. Pädevad asutused hindavad 60 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse saamisest, kas taotlev emitent vastab käesolevas jaotises sätestatud nõuetele, ning võtavad tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta vastu igakülgselt põhjendatud otsuse eelnõu. Nimetatud 60 tööpäeva jooksul võivad pädevad asutused nõuda taotlevalt emitendilt taotluse, sh artiklis 19 osutatud krüptovara valge raamatu kohta mis tahes teavet.

Hindamisprotsessi käigus võivad pädevad asutused teha koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavate pädevate asutuste, rahapesu andmebüroode või muude avaliku sektori asutustega.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud hindamise tähtaeg peatub pädeva asutuse poolt puuduoleva teabe nõudmise kuupäeva ja pädevale asutusele taotlevalt emitendilt puuduoleva teabe laekumise kuupäeva vaheliseks ajaks. Peatumise tähtaeg ei tohi olla pikem kui 20 tööpäeva. Pädevad asutused võivad oma äranägemisel nõuda teabe edasist täiendamist või täpsustamist, kuid sellisel juhul lõigetes 1 ja 2 sätestatud hindamise tähtaeg enam ei peatu.

4. Pädevad asutused edastavad pärast lõikes 2 osutatud 60 tööpäeva möödumist oma otsuse eelnõu ja taotluse EBA-le, ESMA-le ja Euroopa Keskpangale. Kui taotleva emitendi asukoht on liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, või kui varapõhine token järgib ametlikku vääringut, mis ei ole euro, edastavad pädevad asutused oma otsuse eelnõu ja taotluse ka asjaomase liikmesriigi keskpangale.

5. EBA ja ESMA koostavad pädeva asutuse taotlusel ja 20 tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu ja taotluse saamisest arvamuse, milles annavad hinnangu artikli 18 lõike 2 punktis e osutatud õiguslikule arvamusele, ning edastavad kumbki oma arvamuse asjaomasele pädevale asutusele.

Euroopa Keskpank või, kui see on kohaldatav, lõikes 4 osutatud keskpank koostab 20 tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu ja taotluse saamisest arvamuse, milles annab hinnangu riskidele, mida varapõhise tokeni emiteerimine võib avaldada finantsstabiilsusele, maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmisele ja rahapoliitika iseseisvusele, ning edastab oma arvamuse asjaomasele pädevale asutusele.

Ilma et see piiraks artikli 21 lõike 4 kohaldamist, ei ole käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud arvamused siduvad.

Pädev asutus võtab käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud arvamusi siiski igakülgselt arvesse.

Artikkel 21

Tegevusloa andmine või selle andmisest keeldumine

1. Pädevad asutused võtavad 25 tööpäeva jooksul alates artikli 20 lõikes 5 osutatud arvamuste saamisest vastu täielikult põhjendatud otsuse taotlevale emitendile tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta ning teevad taotlevale emitendile selle otsuse viie tööpäeva jooksul teatavaks. Kui taotlev emitent saab tegevusloa, loetakse tema krüptovara valge raamat heakskiidetuks.

2. Pädevad asutused keelduvad tegevusloa andmisest, kui on objektiivne ja tõendatav põhjus arvata, et:

a)	taotleva emitendi juhtorgan võib ohustada emitendi tulemuslikku, kindlat ja usaldusväärset juhtimist ja talitluspidevust, tema klientide huvide piisavat arvessevõtmist ja turu terviklust;

b)	juhtorgani liikmed ei vasta artikli 34 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele;

c)	otsesed või kaudsed aktsionärid ja osakuomanikud, kellel on oluline osalus, ei vasta artikli 34 lõikes 4 sätestatud piisavalt hea maine kriteeriumidele;

d)	taotlev emitent ei täida või tõenäoliselt ei täida käesoleva jaotise nõudeid;

e)	taotleva emitendi ärimudel võib tõsiselt ohustada turu terviklust, finantsstabiilsust või maksesüsteemide tõrgeteta toimimist või seab emitendi või sektori suurde rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtu.

3. EBA ja ESMA annavad vastavalt kas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 või määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 hiljemalt 30. juuniks 2024 ühiselt välja suunised, mille alusel hinnata varapõhiste tokenite emitentide juhtorgani liikmete ning varapõhiste tokenite emitentides olulist osalust omavate otseste või kaudsete aktsionäride ja osakuomanike sobivust.

4. Pädevad asutused keelduvad tegevusloa andmisest ka juhul, kui Euroopa Keskpank või, kui see on kohaldatav, keskpank esitab maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmisele või rahapoliitika iseseisvusele avalduva riski tõttu artikli 20 lõike 5 kohaselt negatiivse arvamuse.

5. Pädevad asutused edastavad vastuvõtvate liikmesriikide ühtsele kontaktpunktile, ESMA-le, EBA-le, Euroopa Keskpangale ja, kui see on kohaldatav, artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpangale kahe tööpäeva jooksul alates tegevusloa andmisest artikli 109 lõikes 3 osutatud teabe.

ESMA teeb teabe kättesaadavaks artikli 109 lõikes 3 osutatud registris avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise alguskuupäevaks.

6. Pädevad asutused teavitavad EBAt, ESMAt, Euroopa Keskpanka ja, kui see on kohaldatav, artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpanku ka kõigist tegevusloa taotluse andmisest keeldumise juhtudest ning esitavad otsuse aluseks olevad põhjendused ja asjakohasel juhul selgituse artikli 20 lõikes 5 osutatud arvamustest kõrvalekaldumise kohta.

Artikkel 22

Teabe esitamine varapõhiste tokenite kohta

1. Iga varapõhise tokeni kohta, mille emissiooni maht on suurem kui 100 000 000 eurot, esitab emitent pädevale asutusele kord kvartalis järgmise teabe:

a)	omanike arv;

b)	emiteeritud varapõhise tokeni väärtus ja tagatisvara portfelli suurus;

c)	tehingute keskmine arv ja keskmine koguväärtus päevas asjaomase kvartali vältel;

d)	selliste tehingute hinnanguline keskmine arv ja keskmine koguväärtus päevas asjaomase kvartali vältel, mis on seotud kasutamisega vahetusvahendina ühisrahaalal.

Esimese lõigu punktide c ja d kohaldamisel tähendab tehing igat varapõhisele tokenile omandiõigust omava füüsilise või juriidilise isiku muutust varapõhise tokeni ühelt hajusraamatu aadressilt või kontolt teisele ülekandmise tulemusel.

Tehinguid, mis on seotud raha või muu krüptovara vastu vahetamisega emitendi või krüptovarateenuse osutaja juures, ei peeta seotuks varapõhise tokeni kasutamisega vahetusvahendina, välja arvatud juhul, kui on tõendeid, et varapõhist tokenit kasutatakse muu krüptovaraga tehtavate tehingute arveldamiseks.

2. Pädev asutus võib nõuda, et varapõhiste tokenite emitendid täidaksid lõikes 1 osutatud aruandluskohustust varapõhiste tokenite puhul, mille emissiooni väärtus on alla 100 000 000 euro.

3. Krüptovarateenuse osutajad, kes osutavad varapõhiste tokenitega seotud teenuseid, esitavad varapõhise tokeni emitendile lõikes 1 osutatud aruandluseks vajaliku teabe, sealhulgas teabe hajusraamatu väliselt toimunud tehingute kohta.

4. Pädev asutus jagab saadud teavet Euroopa Keskpangaga ja asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpangaga ning vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutustega.

5. Euroopa Keskpank ja asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpank võivad esitada pädevale asutusele oma kvartalipõhise hinnangu selliste tehingute keskmise arvu ja keskmise koguväärtuse kohta päevas, mis on seotud varapõhise tokeni kasutamisega vahetusvahendina ühisrahaalal.

6. EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Keskpangaga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada metoodikat, mille abil kord kvartalis hinnata selliste tehingute keskmist arvu ja keskmist koguväärtust päevas, mis on seotud varapõhise tokeni kasutamisega vahetusvahendina ühisrahaalal.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

7. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõikes 1 osutatud aruandluse ning lõikes 3 osutatud teabe esitamise jaoks standardvormid, -vormingud ja -mallid.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Artikkel 23

Piirangud laialdaselt vahetusvahendina kasutatavate varapõhiste tokenite emiteerimisele

1. Kui varapõhise tokeni puhul ületab ühisrahaalal vahetusvahendina kasutamisega seotud tehingute hinnanguline kvartalipõhine keskmine arv ja keskmine koguväärtus päevas vastavalt 1 miljoni tehingu ja 200 000 000 euro künnise, peab emitent:

a)	selle varapõhise tokeni emiteerimise lõpetama; ning

b)	esitama pädevale asutusele 40 tööpäeva jooksul alates kõnealuse künnise ületamisest kava, millega tagatakse, et selliste tehingute hinnanguline kvartalipõhine keskmine arv ja keskmine koguväärtus päevas jääb vastavalt alla 1 miljoni tehingu ja 200 000 000 euro.

2. Pädev asutus kasutab emitendi esitatud teavet, omaenda hinnanguid või Euroopa Keskpanga või asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpanga hinnangut, olenevalt sellest, milline on suurem, et hinnata, kas lõikes 1 osutatud künnis on ületatud.

3. Kui sama varapõhist tokenit emiteerib mitu emitenti, hindab pädev asutus lõikes 1 osutatud kriteeriume pärast kõigi emitentide andmete koondamist.

4. Emitent esitab lõike 1 punktis b osutatud kava pädevale asutusele heakskiitmiseks. Vajaduse korral nõuab pädev asutus muudatuste tegemist, näiteks kehtestades minimaalse nimiväärtuse, et tagada varapõhise tokeni vahetusvahendina kasutamise vähenemine ajas.

5. Pädev asutus lubab emitendil emiteerida varapõhist tokenit uuesti alles siis, kui tal on tõendeid selle kohta, et ühisrahaalal vahetusvahendina kasutamisega seotud tehingute hinnanguline kavartalipõhine keskmine arv ja keskmine koguväärtus päevas on vastavalt alla 1 miljoni tehingu ja 200 000 000 euro.

Artikkel 24

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

1. Pädevad asutused tunnistavad varapõhise tokeni emitendi tegevusloa kehtetuks, kui:

a)	emitent ei ole tegelenud äritegevusega kuue järjestikuse kuu jooksul või ei ole kasutanud tegevusluba 12 järjestikuse kuu jooksul;

b)	emitent on saanud tegevusloa ebaseaduslikul viisil, näiteks esitades valeandmeid artiklis 18 osutatud tegevusloa taotluses või krüptovara valges raamatus, mida on muudetud vastavalt artiklile 25;

c)	emitent ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba anti;

d)	emitent on raskelt rikkunud käesoleva jaotise sätteid;

e)	emitendi suhtes kohaldatakse lunastamiskava;

f)	emitent on tegevusloast sõnaselgelt loobunud või otsustanud oma tegevuse peatada;

g)	emitendi tegevus ohustab tõsiselt turu terviklust, finantsstabiilsust või maksesüsteemide tõrgeteta toimimist või seab emitendi või sektori suurde rahapesu ja terrorismi rahastamise riski.

Varapõhise tokeni emitent teavitab oma pädevat asutust esimese lõigu punktides e ja f osutatud juhtudest.

2. Pädevad asutused tunnistavad varapõhise tokeni emitendi tegevusloa kehtetuks ka siis, kui Euroopa Keskpank või asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpank on arvamusel, et varapõhine token ohustab tõsiselt maksesüsteemide tõrgeteta toimimist, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmist või rahapoliitika iseseisvust.

3. Pädevad asutused piiravad varapõhise tokeni emissiooni mahtu või kehtestavad selle minimaalse nimiväärtuse, kui Euroopa Keskpank või asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpank on arvamusel, et varapõhine token ohustab maksesüsteemide tõrgeteta toimimist, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmist või rahapoliitika iseseisvust, ning määravad kohalduva emissiooni mahu ülempiiri või varapõhise tokeni minimaalse nimiväärtuse.

4. Asjaomased pädevad asutused teavitavad varapõhise tokeni emitendi pädevat asutust viivitamata järgmistest juhtudest:

a)	käesoleva määruse artikli 34 lõike 5 esimese lõigu punktis h osutatud kolmas isik on kaotanud direktiivi 2013/36/EL artiklis 8 osutatud krediidiasutuse tegevusloa, käesoleva määruse artiklis 59 osutatud krüptovarateenuse osutaja tegevusloa, makseasutuse tegevusloa või e-raha asutuse tegevusloa;

b)	emitendi juhtorgani liikmed või emitendis olulist osalust omavad otsesed või kaudsed aktsionärid või osakuomanikud on rikkunud direktiivi (EL) 2015/849 üle võtvaid riigisisese õiguse sätteid.

5. Pädevad asutused tunnistavad varapõhise tokeni emitendi tegevusloa kehtetuks, kui nad on arvamusel, et käesoleva artikli lõikes 4 osutatud olukorrad mõjutavad kõnealuse emitendi juhtorgani liikmete head mainet või mõne emitendis olulist osalust omava otsese või kaudse aktsionäri või osakuomaniku head mainet või et esineb tõendeid artiklis 34 osutatud juhtimiskorra või sisekontrollikorra puuduste kohta.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral rakendab varapõhise tokeni emitent artiklis 47 sätestatud menetlust.

6. Pädevad asutused teavitavad ESMAt varapõhise tokeni emitendi tegevusloa kehtetuks tunnistamisest kahe tööpäeva jooksul tegevusloa kehtetuks tunnistamisest. ESMA teeb teabe tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta artiklis 109 osutatud registris põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks.

Artikkel 25

Avaldatud varapõhiste tokenite krüptovara valge raamatu muutmine

1. Varapõhiste tokenite emitendid teatavad oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele igast sellisest kavandatud muudatusest oma ärimudelis, millel on tõenäoliselt oluline mõju varapõhiste tokenite omanike või tulevaste omanike ostuotsustele ja mis leiab aset pärast artikli 21 kohast tegevusloa saamist või pärast artikli 17 kohast krüptovara valge raamatu heakskiitmist, samuti artikli 23 kontekstis. Sellised muudatused hõlmavad muu hulgas olulisi muudatusi seoses järgmisega:

a)	juhtimiskord, sealhulgas juhtorganile aru andmise ahelad ja riskijuhtimisraamistik;

b)	tagatisvara ja tagatisvara hoidmine;

c)	varapõhiste tokenite omanikele antud õigused;

d)	varapõhise tokeni emiteerimise ja lunastamise kord;

e)	varapõhiste tokenitega tehtud tehingute valideerimise protokollid;

f)	emitendi omandis oleva hajusraamatu tehnoloogia toimimine, kui varapõhiseid tokeneid emiteeritakse, kantakse üle ja säilitatakse sellise hajusraamatu tehnoloogia kohaselt;

g)	kord, millega tagatakse varapõhiste tokenite likviidsus, sealhulgas artiklis 45 osutatud oluliste varapõhiste tokenite emitentide likviidsuse juhtimise põhimõtted ja menetlused;

h)	kokkulepped kolmandate isikutega, sealhulgas tagatisvara haldamise ja tagatisvara investeerimise, tagatisvara hoidmise ja asjakohasel juhul varapõhiste tokenite üldsusele levitamise kohta;

i)	kaebuste käsitlemise kord;

j)	rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamine ning sellega seotud üldised põhimõtted ja menetlused.

Varapõhiste tokenite emitendid teavitavad oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust vähemalt 30 tööpäeva enne kavandatud muudatuste jõustumist.

2. Kui pädevale asutusele on teatatud kavatsusest teha mõni lõikes 1 osutatud muudatus, koostab varapõhise tokeni emitent krüptovara valge raamatu esialgse muudetud versiooni ja tagab, et selles esitatud teabe järjekord on kooskõlas algses krüptovara valges raamatus esitatud teabe järjekorraga.

Varapõhise tokeni emitent teavitab krüptovara valge raamatu esialgsest muudetud versioonist päritoluliikmesriigi pädevat asutust.

Pädev asutus kinnitab krüptovara valge raamatu esialgse muudetud versiooni kättesaamist elektrooniliselt niipea kui võimalik, ent hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast selle kättesaamist.

Pädev asutus kiidab krüptovara valge raamatu esialgse muudetud versiooni heaks või keeldub seda tegemast 30 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamise kinnitamisest. Krüptovara valge raamatu esialgse muudetud versiooni läbivaatamise ajal võib pädev asutus nõuda selle kohta lisateavet, selgitusi või põhjendusi. Kui pädev asutus sellise nõude esitab, algab 30 tööpäeva pikkune tähtaeg alles siis, kui pädev asutus on nõutud lisateabe kätte saanud.

3. Kui pädev asutus on seisukohal, et krüptovara valge raamatu muudatused võivad olla olulised maksesüsteemide tõrgeteta toimimise, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmise või rahapoliitika iseseisvuse seisukohast, konsulteerib ta Euroopa Keskpangaga ja asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpangaga. Pädev asutus võib sellistel juhtudel konsulteerida ka EBA ja ESMAga.

Euroopa Keskpank või asjaomane keskpank ning asjakohasel juhul EBA ja ESMA esitavad oma arvamuse 20 tööpäeva jooksul pärast esimeses lõigus osutatud konsulteerimist.

4. Kui pädev asutus kiidab heaks krüptovara valge raamatu muudetud versiooni, võib ta nõuda, et varapõhise tokeni emitent:

a)	kehtestaks korra, millega tagatakse varapõhise tokeni omanike kaitse, kui võimalikud muudatused emitendi tegevuses võivad oluliselt mõjutada varapõhise tokeni või tagatisvara väärtust, stabiilsust või riske;

b)	võtaks asjakohased parandusmeetmed turu tervikluse, finantsstabiilsuse või maksesüsteemide tõrgeteta toimimisega seotud probleemide lahendamiseks.

Pädev asutus nõuab, et varapõhise tokeni emitent võtaks asjakohaseid parandusmeetmeid maksesüsteemide tõrgeteta toimimise, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmise või rahapoliitika iseseisvusega seotud probleemide lahendamiseks, kui Euroopa Keskpank või asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpank teeb käesoleva artikli lõikes 3 osutatud konsultatsioonide käigus ettepaneku selliste parandusmeetmete võtmiseks.

Kui Euroopa Keskpank või artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpank on teinud ettepaneku pädeva asutuse nõutud meetmetest erinevate meetmete võtmiseks, siis kavandatavad meetmed kombineeritakse või kui see ei ole võimalik, kohaldatakse rangemat meedet.

5. Pädev asutus edastab krüptovara valge raamatu muudetud versiooni ESMA-le, vastuvõtvate liikmesriikide ühtsele kontaktpunktile, EBA-le ning asjakohasel juhul Euroopa Keskpangale või asjaomase liikmesriigi keskpangale kahe tööpäeva jooksul alates heakskiidu andmisest.

ESMA teeb krüptovara valge raamatu muudetud versiooni põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks artiklis 109 osutatud registris.

Artikkel 26

Varapõhiste tokenite emitendi vastutus krüptovara valges raamatus esitatud teabe eest

1. Kui emitent on rikkunud artiklit 19, esitades krüptovara valges raamatus või mõnes krüptovara valge raamatu muudetud versioonis teavet, mis ei ole täielik, tõene või selge või mis on eksitav, vastutavad emitent ja tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed sellise varapõhise tokeni omaniku ees rikkumisega tekitatava kahju eest.

2. Lepingulised sätted, millega lõikes 1 osutatud tsiviilvastutus välistatakse või seda piiratakse, on õigustühised.

3. Varapõhise tokeni omanik on kohustatud esitama tõendid selle kohta, et kõnealuse varapõhise tokeni emitent on rikkunud artiklit 19 sellega, et ta on esitanud krüptovara valges raamatus või mõnes krüptovara valge raamatu muudetud versioonis teavet, mis ei ole täielik, tõene, selge või mis on eksitav, ning et sellisele teabele tuginemine mõjutas omaniku otsust seda varapõhist tokenit osta, müüa või vahetada.

4. Emitent ega tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed ei vastuta kahju eest, mis on tekkinud seetõttu, et on tuginetud artikli 19 kohases kokkuvõttes esitatud teabele, sealhulgas selle tõlkele, välja arvatud juhul, kui kokkuvõte:

a)	on eksitav, ebatäpne või krüptovara valge raamatu muude osadega vastuolus; või

b)	ei sisalda krüptovara valge raamatu teisi osasid arvesse võttes põhiteavet, mis aitaks tulevastel omanikel otsustada, kas varapõhist tokenit osta.

5. Käesolev artikkel ei piira muud riigisisesest õigusest tulenevat tsiviilvastutust.

2. PEATÜKK

Varapõhiste tokenite emitentide kohustused

Artikkel 27

Kohustus tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt varapõhiste tokenite omanike parimates huvides

1. Varapõhiste tokenite emitendid tegutsevad ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning suhtlevad varapõhiste tokenite omanike ja tulevaste omanikega õiglasel, selgel ja mitteeksitaval viisil.

2. Varapõhiste tokenite emitendid tegutsevad selliste tokenite omanike parimates huvides ja kohtlevad neid võrdselt, välja arvatud juhul, kui sooduskohtlemine on märgitud krüptovara valges raamatus ja asjakohasel juhul reklaamteadetes.

Artikkel 28

Krüptovara valge raamatu avaldamine

Varapõhise tokeni emitent avaldab oma veebisaidil artikli 17 lõikes 1 või artikli 21 lõikes 1 osutatud heakskiidetud krüptovara valge raamatu ja asjakohasel juhul artiklis 25 osutatud krüptovara valge raamatu muudetud versiooni. Heakskiidetud krüptovara valge raamat on üldsusele kättesaadav varapõhise tokeni avaliku pakkumise või selle tokeni kauplemisele võtmise alguskuupäevaks. Heakskiidetud krüptovara valge raamat ja asjakohasel juhul krüptovara valge raamatu muudetud versioon on emitendi veebisaidil kättesaadavad seni, kuni asjaomane varapõhine token on üldsuse mõne liikme omandis.

Artikkel 29

Reklaamteated

1. Kõik reklaamteated, mis on seotud varapõhise tokeni avaliku pakkumisega või sellise varapõhise tokeni kauplemisele võtmisega, peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele:

a)	reklaamteated on sellistena olema selgesti identifitseeritavad;

b)	reklaamteadetes esitatud teave on tõene, selge ja mitteeksitav;

c)	reklaamteadetes esitatud teave on kooskõlas krüptovara valges raamatus esitatud teabega;

d)	reklaamteadetes märgitakse selgelt, et krüptovara valge raamat on avaldatud, ja nendes märgitakse selgelt varapõhise tokeni emitendi veebisaidi aadress ning telefoninumber ja e-posti aadress, mille kaudu saab emitendiga ühendust võtta.

2. Reklaamteated peavad sisaldama selget ja ühemõttelist avaldust selle kohta, et varapõhise tokeni omanikul on igal ajal õigus nõuda emitendilt tokeni lunastamist.

3. Reklaamteated ja nende muudatused avaldatakse emitendi veebisaidil.

4. Pädev asutus ei nõua, et reklaamteated tuleks enne nende avaldamist heaks kiita.

5. Reklaamteated tehakse taotluse korral pädevatele asutustele teatavaks.

6. Reklaamteateid ei levitata enne krüptovara valge raamatu avaldamist. Selline piirang ei mõjuta varapõhise tokeni emitendi õigust turgu sondeerida.

Artikkel 30

Varapõhiste tokenite omanikele pidevalt kättesaadavana hoitav teave

1. Varapõhiste tokenite emitendid avaldavad oma veebisaidi avalikult ja hõlpsasti ligipääsetavas osas selgel, täpsel ja läbipaistval viisil ringluses olevate varapõhiste tokenite arvu ning artiklis 36 osutatud tagatisvara väärtuse ja koosseisu. Sellist teavet ajakohastatakse vähemalt kord kuus.

2. Varapõhiste tokenite emitendid avaldavad oma veebisaidi avalikult ja hõlpsasti ligipääsetavas osas võimalikult kiiresti auditiaruande lühikese, selge, täpse ja läbipaistva kokkuvõtte ning täieliku ja redigeerimata auditiaruande seoses artiklis 36 osutatud tagatisvaraga.

3. Ilma et see piiraks artikli 88 kohaldamist, avalikustavad varapõhiste tokenite emitendid oma veebisaidi avalikult ja hõlpsasti ligipääsetavas osas võimalikult kiiresti ning selgel, täpsel ja läbipaistval viisil kõik sündmused, millel on või tõenäoliselt on oluline mõju varapõhiste tokenite väärtusele või artiklis 36 osutatud tagatisvarale.

Artikkel 31

Kaebuste käsitlemise kord

1. Varapõhiste tokenite emitendid kehtestavad mõjusa ja läbipaistva korra varapõhiste tokenite omanikelt ja muudelt huvitatud isikutelt, sealhulgas varapõhiste tokenite omanikke esindavatelt tarbijaühendustelt saadud kaebuste kiireks, õiglaseks ja järjekindlaks käsitlemiseks ning järgivad seda ja avaldavad selle korra kirjelduse. Kui varapõhiseid tokeneid levitab täies mahus või osaliselt kolmas isik, nagu on osutatud artikli 34 lõike 5 esimese lõigu punktis h, kehtestavad varapõhiste tokenite emitendid korra, et hõlbustada ka selliste kaebuste käsitlemist varapõhiste tokenite omanike ja kolmanda isiku vahel.

2. Varapõhiste tokenite omanikel peab olema võimalik esitada kaebusi oma varapõhiste tokenite emitentidele või asjakohasel juhul lõikes 1 osutatud kolmandale isikule, ilma et neilt selle eest nõutaks mingit tasu.

3. Varapõhiste tokenite emitendid ja asjakohasel juhul lõikes 1 osutatud kolmas isik töötavad välja ja teevad varapõhiste tokenite omanikele kättesaadavaks kaebuste esitamise vormi ning registreerivad kõik saadud kaebused ja nende põhjal võetud meetmed.

4. Varapõhiste tokenite emitendid uurivad kõiki kaebusi aegsasti ja õiglaselt ning teatavad selliste uurimiste tulemustest mõistliku aja jooksul varapõhiste tokenite omanikele.

5. EBA töötab tihedas koostöös ESMAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada kaebuste käsitlemise nõuded, standardvormid ja kord.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 32

Huvide konflikti tuvastamine, vältimine, juhtimine ja avalikustamine

1. Varapõhiste tokenite emitent rakendab ellu ja säilitab mõjusad põhimõtted ja menetlused, mille abil tuvastada, vältida, juhtida ja avalikustada huvide konflikte iseenda ja järgmiste isikute vahel:

a)	tema aktsionärid või osakuomanikud;

b)	otsene või kaudne aktsionär või osakuomanik, kellel on emitendis oluline osalus;

c)	tema juhtorgani liikmed;

d)	tema töötajad;

e)	varapõhiste tokenite omanikud; või

f)	kolmandad isikud, kes täidavad mõnda artikli 34 lõike 5 esimese lõigus punktis h osutatud funktsioonidest.

2. Varapõhiste tokenite emitent võtab eelkõige kõik vajalikud meetmed, et tuvastada, vältida, juhtida ja avalikustada huvide konflikte, mis tulenevad artiklis 36 osutatud tagatisvara haldamisest ja investeerimisest.

3. Varapõhiste tokenite emitent avaldab oma varapõhiste tokenite omanikele oma veebisaidil tähelepandavas kohas teabe selle kohta, millised on lõikes 1 osutatud huvide konfliktide üldine laad ja allikad ning milliseid meetmeid on huvide konfliktide leevendamiseks võetud.

4. Lõike 3 kohaselt avaldatav teave peab olema piisavalt täpne, et varapõhiste tokenite tulevased omanikud saaksid teha varapõhiste tokenite kohta teadlikke ostuotsuseid.

5. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada:

a)	lõikes 1 osutatud põhimõtteid ja menetlusi käsitlevad nõuded;

b)	lõike 3 kohaselt avaldatava teabe sisu üksikasjad ja esitusmeetod.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Artikkel 34

Juhtimiskord

1. Varapõhiste tokenite emitendil on terviklik juhtimiskord, mis hõlmab selgesti määratletud, läbipaistvate ja sidusate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri ning tegelike ja võimalike riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks mõeldud mõjusaid menetlusi ning asjakohast sisekontrollikorda, sealhulgas usaldusväärset haldus- ja raamatupidamiskorda.

2. Varapõhiste tokenite emitendi juhtorgani liikmetel peab olema piisavalt hea maine ning neil peavad olema oma ülesannete täitmiseks nii eraldi kui ühiselt vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Eelkõige ei tohi nad olla süüdi mõistetud rahapesu ega terrorismi rahastamisega seotud süüteos ega mõnes muus süüteos, mis võiks nende head mainet kahjustada. Samuti peavad nad tõendama, et neil on võimalik pühendada ülesannete täitmiseks piisavalt aega.

3. Varapõhiste tokenite emitendi juhtorgan hindab ja vaatab korrapäraselt läbi, kas käesoleva jaotise 2., 3., 5. ja 6. peatükis sätestatud nõuete täitmiseks kehtestatud põhimõtted ja menetlused on tulemuslikud, ning võtab võimalike puuduste kõrvaldamiseks vajalikud meetmed.

4. Otsestel või kaudsetel aktsionäridel või osakuomanikel, kellel on varapõhiste tokenite emitendis oluline osalus, peab olema piisavalt hea maine ning eelkõige ei tohi nad olla süüdi mõistetud rahapesu ega terrorismi rahastamisega seotud süüteos ega mõnes muus süüteos, mis võiks nende head mainet kahjustada.

5. Varapõhiste tokenite emitent kehtestab põhimõtted ja menetlused, mille abil on käesoleva määruse nõuete täitmine piisavalt hästi tagatud. Varapõhiste tokenite emitent kehtestab, säilitab ja rakendab ellu eelkõige põhimõtted ja menetlused, mis käsitlevad järgmist:

a)	artiklis 36 osutatud tagatisvara portfell;

b)	tagatisvara hoidmine, sealhulgas vara eraldamine, nagu on sätestatud artiklis 37;

c)	varapõhiste tokenite omanikele antud õigused, nagu on täpsustatud artiklis 39;

d)	varapõhiste tokenite emiteerimise ja lunastamise kord;

e)	varapõhiste tokenitega tehtavate tehingute valideerimise protokollid;

f)	kui varapõhiseid tokeneid emiteeritakse, kantakse üle ja säilitatakse emitendi omandis oleva hajusraamatu tehnoloogia või sarnase tehnoloogia abil, mida emitent või tema nimel tegutsev kolmas isik kasutab, siis sellise hajusraamatu tehnoloogia toimimine;

g)	kord, millega tagatakse varapõhiste tokenite likviidsus, sealhulgas artiklis 45 osutatud oluliste varapõhiste tokenite emitendi likviidsuse juhtimise põhimõtted ja menetlused;

h)	kokkulepped, mis sõlmitakse kolmandate isikutega tagatisvara portfelli haldamise, tagatisvara investeerimise, tagatisvara hoidmise ja, kui see on asjakohane, varapõhiste tokenite üldsusele levitamise kohta;

i)	kirjalik nõusolek, mille varapõhiste tokenite emitent on andnud muudele isikutele, kes võivad varapõhist tokenit pakkuda või kes taotlevad varapõhise tokeni kauplemisele võtmist;

j)	kaebuste käsitlemine, nagu on sätestatud artiklis 31;

k)	huvide konfliktid, nagu on sätestatud artiklis 32.

Kui varapõhiste tokenite emitent sõlmib esimese lõigu punktis h osutatud kokkulepped, fikseeritakse need kolmanda isikuga sõlmitavas lepingus. Lepingulistes kokkulepetes määratakse kindlaks varapõhiste tokenite emitendi ja kolmanda isiku roll, vastutus, õigused ja kohustused. Jurisdiktsiooniülese mõjuga lepingulises kokkuleppes nähakse sõnaselgelt ette kohaldatav õigus.

6. Välja arvatud juhul, kui varapõhiste tokenite emitent on hakanud ellu viima artiklis 47 osutatud lunastamiskava, kasutab ta asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, vahendeid ja menetlusi, mille abil tagada oma teenuste ja tegevuse jätkuvus ja korrapärasus. Selleks tagab varapõhiste tokenite emitent, et kõik tema süsteemid ja juurdepääsukontrolli protokollid vastavad asjakohastele liidu standarditele.

7. Kui varapõhise tokeni emitent otsustab oma teenuste osutamise ja tegevuse lõpetada, sealhulgas lõpetada asjaomase varapõhise tokeni emiteerimise, esitab ta pädevale asutusele oma tegevuse lõpetamise heakskiitmiseks kava.

8. Varapõhiste tokenite emitent teeb kindlaks operatsiooniriski allikad ja töötab välja vajalikud süsteemid, kontrollitoimingud ja menetlused, millega riske võimalikult palju vähendada.

9. Varapõhiste tokenite emitent kehtestab talitluspidevuse põhimõtted ja kava, millega tagatakse, et tema IKT-süsteemide ja - protseduuride katkestuste korral säilivad olulised andmed ja funktsioonid ning tema tegevus jätkub, või kui see ei ole võimalik, siis et need andmed, funktsioonid ja tegevus taastatakse aegsasti.

10. Varapõhiste tokenite emitendil on sisekontrollikord ning tulemuslikud riskijuhtimisprotseduurid, sealhulgas IKT-süsteemide haldamiseks vajalik mõjus kontrolli- ja kaitsekord, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2554 (37). Protseduuridega nähakse ette käesoleva artikli lõike 5 esimese lõigu punktis h osutatud kolmandate isikute teenuste kasutamisega seotud põhjaliku hinnangu andmine. Varapõhiste tokenite emitent jälgib ja hindab korrapäraselt, kas sisekontrollikord ja riskihindamisprotseduurid on asjakohased ja mõjusad, ning võtab puuduste kõrvaldamiseks vajalikud meetmed.

11. Varapõhiste tokenite emitendil on olemas süsteemid ja protseduurid, mis on piisavad, et tagada teabe kättesaadavus, autentsus, terviklus ja konfidentsiaalsus, nagu on ette nähtud määrusega (EL) 2022/2554, ja kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Kõnealused süsteemid salvestavad ja kaitsevad emitendi tegevuse käigus kogutud ja loodud asjakohaseid andmeid ja teavet.

12. Varapõhiste tokenite emitent tagab, et nimetatud süsteeme auditeerivad korrapäraselt sõltumatud audiitorid. Audititulemused edastatakse asjaomase emitendi juhtorganile ja tehakse kättesaadavaks pädevale asutusele.

13. EBA annab vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 hiljemalt 30. juuniks 2024 tihedas koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja suunised, milles täpsustatakse juhtimiskorra miinimumsisu seoses järgmisega:

a)	lõikes 8 osutatud riskide jälgimise vahendid;

b)	lõikes 9 osutatud talitluspidevuskava;

c)	lõikes 10 osutatud sisekontrollikord;

d)	lõikes 12 osutatud auditid, sealhulgas minimaalne dokumentatsioon, mida tuleb auditites kasutada.

Esimeses lõigus osutatud suuniste välja andmisel võtab EBA arvesse sätteid, mis on juhtimisnõuete kohta kehtestatud muudes finantsteenuseid käsitlevates liidu õigusaktides, sealhulgas direktiivis 2014/65/EL.

Artikkel 35

Omavahendite nõuded

1. Varapõhiste tokenite emitendil peavad kogu aeg olemas olema omavahendid, mis on vähemalt sama suured kui järgmistest arvnäitajatest suurim:

a)	350 000 eurot;

b)	2 % artiklis 36 osutatud tagatisvara portfelli keskmisest suurusest;

c)	veerand eelnenud aasta püsikuludest.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel tähendab tagatisvara keskmine suurus keskmist suurust, mis on tagatisvara kohta arvutatud eelnenud 6 kuu iga kalendripäeva lõpu seisuga.

Kui emitent pakub rohkem kui ühte varapõhist tokenit, tähendab esimese lõigu punktis b osutatud suurus igat varapõhist tokenit tagava tagatisvara keskmist suurust.

Esimese lõigu punktis c osutatud summa vaadatakse igal aastal läbi ja arvutatakse kooskõlas artikli 67 lõikega 3.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud omavahendid koosnevad määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 26–30 osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest ja instrumentidest, millest on nimetatud määruse artikli 36 kohased summad täies ulatuses maha arvatud, ilma et kohaldataks nimetatud määruse artikli 46 lõike 4 ja artikli 48 kohaseid künnisega seotud erandeid.

3. Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib nõuda, et varapõhise tokeni emitendil oleks omavahendeid summas, mis on lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisest tulenevast summast kuni 20 % suurem, kui mõne järgmise asjaolu hindamisel ilmneb suurem risk:

a)	artikli 34 lõigetes 1, 8 ja 10 osutatud varapõhise tokeni emitendi riskijuhtimisprotsessile ja sisekontrollikorrale antud hinnang;

b)	artiklis 36 osutatud tagatisvara kvaliteet ja volatiilsus;

c)	nende õiguste liigid, mille varapõhise tokeni emitent on varapõhise tokenite omanikele artikli 39 kohaselt andnud;

d)	sellise tagatisvara portfelli korral, mis sisaldab investeeringuid, tagatisvara portfelli investeerimise poliitikast tulenevad riskid;

e)	varapõhise tokeniga arveldatud tehingute koguväärtus ja -arv;

f)	selliste turgude tähtsus, kus varapõhist tokenit pakutakse ja turustatakse;

g)	varapõhise tokeni turukapitalisatsioon, kui see on asjakohane.

4. Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib nõuda, et mitteolulise varapõhise tokeni emitent täidaks artiklis 45 sätestatud nõudeid, kui see on vajalik, et leevendada käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kindlaks tehtud suuremat riski või muid riske, mida artikliga 45 soovitakse leevendada, näiteks likviidsusriske.

5. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, teeb varapõhiste tokenite emitent korrapäraselt stressiteste, milles võetakse arvesse selliseid ränkade tagajärgedega, kuid tõenäolisi finantsstressistsenaariume, nagu intressimääraga seotud vapustused, ja mitterahaliste stressiolukordade stsenaariume, nagu operatsioonirisk. Stressitesti tulemuste põhjal kohustab päritoluliikmesriigi pädev asutus varapõhise tokeni emitenti hoidma omavahenditena summat, mis oleks riskiväljavaateid ja stressitesti tulemusi arvesse võttes teatavatel juhtudel 20–40 % suurem kui lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisest tulenev summa.

6. EBA töötab tihedas koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmist:

a)	menetlus ja ajakava, mille kohaselt peab varapõhise tokeni emitent täitma nõude omada suuremaid omavahendeid, nagu on sätestatud lõikes 3;

b)	kriteeriumid, mille alusel suuremaid omavahendeid nõutakse, nagu on sätestatud lõikes 3;

stressitestiprogrammidele seatavad miinimumnõuded, mille puhul võetakse arvesse varapõhise tokeni suurust, keerukust ja laadi, sealhulgas järgmine:

i)	stressitestide liigid ning nende peamised eesmärgid ja rakendusviisid;

ii)	eri stressitestide sagedus;

iii)	sisemine juhtimiskord;

iv)	vajalik andmetaristu;

v)	eelduste metoodika ja tõenäosus;

vi)	kõigi nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete miinimumnõuete suhtes proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamine ning

vii)	stressitestide minimaalne sagedus ja stressitestistsenaariumide ühtsed võrdlusparameetrid.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

3. PEATÜKK

Tagatisvara portfell

Artikkel 36

Kohustus omada tagatisvara portfelli ning tagatisvara portfelli koosseis ja haldamine

1. Varapõhiste tokenite emitent peab moodustama tagatisvara portfelli ning seda pidevalt hoidma.

Tagatisvara portfell moodustatakse ja seda hallatakse nii, et:

a)	varapõhiste tokenite aluseks võetud varaga seotud riskid on kaetud; ning

b)	likviidsusriskid, mis tulenevad omanike alalisest õigusest nõuda varapõhiste tokenite lunastamist, on maandatud.

2. Tagatisvara portfell on õiguslikult eraldatud emitendi varast ja muude varapõhiste tokenite tagatisvara portfellist varapõhiste tokenite omanike huvides kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, et emitendi võlausaldajad ei saaks tagatisvara portfelli muu hulgas ka maksejõuetuse korral kasutada.

3. Varapõhiste tokenite emitent tagab, et tagatisvara portfell on nii tema varast kui ka muude tokenite tagatisvara portfellist eraldatud ka tegevustasandil.

4. EBA töötab tihedas koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse likviidsusnõudeid, mille puhul võetakse arvesse tagatisvara portfelli ja varapõhise tokeni suurust, keerukust ja laadi.

Regulatiivsete tehniliste standarditega kehtestatakse eelkõige järgmine:

a)	nõutav tagatisvara portfelli protsent, mis vastab ühepäevase tähtajaga varadele, sealhulgas selliste pöördrepolepingute protsent, mille võib ühe tööpäeva pikkuse etteteatamisega lõpetada, või sellise rahasumma protsent, mille võib ühe tööpäeva pikkuse etteteatamisega välja võtta;

b)	nõutav tagatisvara portfelli protsent, mis vastab ühenädalase tähtajaga varadele, sealhulgas selliste pöördrepolepingute protsent, mille võib viie tööpäeva pikkuse etteteatamisega lõpetada, või sellise rahasumma protsent, mille võib viie tööpäeva pikkuse etteteatamisega välja võtta;

c)	muud asjakohased tähtajad ja üldised likviidsuse juhtimise meetodid;

d)	iga aluseks võetud ametliku vääringu miinimumsumma, mis tuleb krediidiasutuses hoiustada ja mis ei tohi olla väiksem kui 30 % summast, mis on asjaomases ametlikus vääringus aluseks võetud.

Teise lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel võtab EBA muu hulgas arvesse direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 52 sätestatud asjakohaseid piirmäärasid.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

5. Emitent, kes pakub avalikult kahte või enamat varapõhist tokenit, haldab ja hoiab iga varapõhise tokeni kohta eraldi tagatisvara portfelli. Iga sellist tagatisvara portfelli hallatakse eraldi.

Kui eri varapõhiste tokenite emitendid pakuvad avalikult sama varapõhist tokenit, haldavad ja hoiavad need emitendid selle varapõhise tokeni jaoks ainult üht tagatisvara portfelli.

6. Varapõhiste tokenite emitendi juhtorganid tagavad, et tagatisvara portfelli hallatakse tulemuslikult ja hoolikalt. Emitent tagab, et varapõhiste tokenite emiteerimisel tagatisvara portfelli suurendatakse ja lunastamisel vähendatakse.

7. Varapõhise tokeni emitent määrab tagatisvara portfelli koguväärtuse kindlaks turuhindade põhjal. Selle koguväärtus peab olema vähemalt sama suur, kui suur on nende nõuete koguväärtus, mis ringluses oleva varapõhise tokeni omanikel on emitendi vastu.

8. Varapõhiste tokenite emitendil peavad olema selged ja üksikasjalikud sise-eeskirjad, milles kirjeldatakse selliste tokenite stabiliseerimise mehhanismi. Sise-eeskirjades eelkõige

a)	loetletakse varad, mida varapõhised tokenid järgivad, ning nende varade koosseis;

b)	kirjeldatakse tagatisvara portfelli kuuluvate varade liiki ja täpset jaotust;

c)	esitatakse üksikasjalik hinnang tagatisvara portfellist tulenevate riskide, sealhulgas krediidiriski, tururiski, kontsentratsiooniriski ja likviidsusriski kohta;

d)	kirjeldatakse, kuidas varapõhiseid tokeneid emiteeritakse ja lunastatakse ning kuidas tokenite emiteerimisel tagatisvara portfelli suurendatakse ja lunastamisel vähendatakse;

e)	märgitakse, kas osa tagatisvara portfellist on kooskõlas artikliga 38 investeeritud;

f)	kui varapõhiste tokenite emitent osa tagatisvara portfellist kooskõlas artikliga 38 investeerib, kirjeldatakse üksikasjalikult investeerimispoliitikat ja esitatakse hinnang selle kohta, kuidas investeerimispoliitika võib mõjutada tagatisvara portfelli väärtust;

g)	kirjeldatakse korda, mille alusel varapõhiseid tokeneid ostetakse ja tagatisvara portfelli vastu lunastatakse, ning loetletakse isikud või isikute kategooriad, kellel on õigus seda teha.

9. Ilma et see piiraks artikli 34 lõike 12 kohaldamist, laseb varapõhiste tokenite emitent alates kuupäevast, mil talle anti artikli 21 kohaselt tegevusluba, või kuupäevast, mil krüptovara valge raamat artikli 17 kohaselt heaks kiideti, iga kuue kuu järel teha tagatisvara portfelli sõltumatu auditi, mille käigus hinnatakse vastavust käesoleva peatüki reeglitele.

10. Emitent teavitab lõikes 9 osutatud auditi tulemustest pädevat asutust viivitamata, ent hiljemalt kuue nädala jooksul alates kuupäevast, mille seisuga hindamine on tehtud. Emitent avaldab audititulemused kahe nädala jooksul alates pädeva asutuse teavitamise kuupäevast. Pädev asutus võib anda emitendile korralduse lükata audititulemuste avaldamine edasi, kui:

a)	emitendilt nõutakse kooskõlas artikli 46 lõikega 3 finantsseisundi taastamise kavas ette nähtud menetluse või meetmete rakendamist;

b)	emitendilt nõutakse kooskõlas artikliga 47 lunastamiskava rakendamist;

c)	peetakse vajalikuks kaitsta varapõhise tokeni omanike majandushuve;

d)	peetakse vajalikuks päritoluliikmesriigi või muu liikmesriigi finantssüsteemile avalduda võivat suurt negatiivset mõju ära hoida.

11. Käesoleva artikli lõikes 7 osutatud turuhinnas hindamine toimub võimaluse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1131 (38) artikli 2 punktis 8 määratletud turuhinnas hindamise kaudu.

Turuhinnas hindamise meetodi kasutamisel lähtutakse tagatisvara hindamisel ostu- ja müügihinna konservatiivsemast poolest, välja arvatud juhul, kui tagatisvara väärtuse saab fikseerida parima ostu- ja müügihinna keskmise väärtuse juures. Kasutatakse ainult kvaliteetseid turuandmeid ning neid andmeid hinnatakse kõigi järgmiste tegurite alusel:

a)	vastaspoolte arv ja kvaliteet;

b)	kõnealuse tagatisvara turu maht ja käive;

c)	tagatisvara portfelli suurus.

12. Kui käesoleva artikli lõikes 11 osutatud turuhinnas hindamise meetodit kasutada ei ole võimalik või kui turuandmed ei ole piisavalt kvaliteetsed, hinnatakse tagatisvara konservatiivselt, kasutades mudelipõhist hindamist, nagu on määratletud määruse (EL) 2017/1131 artikli 2 punktis 9.

Mudeliga hinnatakse tagatisvara tegelikku väärtust võimalikult täpselt, toetudes kõigile järgmistele ajakohastele põhiteguritele:

a)	kõnealuse tagatisvara turu maht ja käive;

b)	tagatisvara portfelli suurus;

c)	tagatisvaraga seotud tururisk, intressirisk ja krediidirisk.

Mudelipõhisel hindamisel ei kasutata määruse (EL) 2017/1131 artikli 2 punktis 10 määratletud amortiseeritud soetusmaksumuse meetodit.

Artikkel 37

Tagatisvara hoidmine

1. Varapõhiste tokenite emitent kehtestab, säilitab ja rakendab ellu tagatisvara hoidmise põhimõtted, korra ja lepingulised kokkulepped, millega tagatakse kogu aeg, et:

a)	tagatisvara ei koormata ega pandita finantstagatiskokkuleppena, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ (39) artikli 2 lõike 1 punktis a;

b)	tagatisvara hoitakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 6;

c)	varapõhiste tokenite emitendil on võimalik tagatisvara kiiresti kasutada, et täita varapõhiste tokenite omanike lunastamistaotlusi;

d)	tagatisvara hoidmisel välditakse hoidjate koondumist;

e)	välditakse tagatisvara kontsentratsiooni.

2. Varapõhiste tokenite emitent, kes emiteerib liidus kaht või enamat varapõhist tokenit, kehtestab tagatisvara hoidmise põhimõtted iga tagatisvara portfelli jaoks. Eri varapõhiste tokenite emitendid, kes on emiteerinud sama varapõhist tokenit, kehtestavad ja säilitavad ühtsed tagatisvara hoidmise põhimõtted.

3. Tagatisvara peab hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast varapõhise tokeni emiteerimist võtma hoiule üks või mitu järgmistest:

a)	kui tagatisvara on krüptovara kujul, siis krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab ja haldab krüptovara kliendi nimel;

b)	igat liiki tagatisvara puhul krediidiasutus;

c)	kui tagatisvara on finantsinstrumentide kujul, siis investeerimisühing, kes osutab direktiivi 2014/65/EL I lisa B jao punktis 1 osutatud kõrvalteenust, mis seisneb kliendi arvel finantsinstrumentide hoidmises ja haldamises.

4. Varapõhiste tokenite emitent peab lõike 3 kohaselt tagatisvara hoidjaks nimetatava krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutuse ja investeerimisühingu valimisel, nimetamisel ja nimetamise otsuse läbivaatamisel tegutsema piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega. Tagatisvara hoidja peab olema emitendist erinev juriidiline isik.

Varapõhiste tokenite emitent tagab, et tagatisvara hoidjaks nimetataval krüptovarateenuse osutajal, krediidiasutusel ja investeerimisühingul on lõikes 3 osutatud tagatisvara hoidjana tegutsemiseks vajalikud teadmised ja maine turul, võttes arvesse krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutuse ja investeerimisühingu raamatupidamistavasid, tagatisvara hoidmise korda ja sisekontrollikorda. Varapõhiste tokenite emitendi ja hoidja vaheliste lepinguliste kokkulepetega tagatakse, et hoitav tagatisvara on kaitstud hoidja võlausaldajate nõuete eest.

5. Lõikes 1 osutatud tagatisvara hoidmise põhimõtetes ja korras määratakse kindlaks valikukriteeriumid, mille alusel krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus ja investeerimisühing tagatisvara hoidjaks nimetatakse, ning nimetamise otsuse läbivaatamise kord.

Varapõhiste tokenite emitent vaatab krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutuse ja investeerimisühingu tagatisvara hoidjaks nimetamise otsuse korrapäraselt läbi. Läbivaatamise tarvis hindab varapõhiste tokenite emitent riske, mis hoidjaga kaasnevad, võttes arvesse kõiki enda ja hoidja vahelise suhte aspekte, ning jälgib pidevalt hoidja finantsseisundit.

6. Lõikes 4 osutatud tagatisvara hoidjad tagavad, et tagatisvara hoitakse järgmiselt:

a)	krediidiasutus hoiab raha krediidiasutuse raamatupidamises avatud kontol;

finantsinstrumentide puhul, mida saab hoiul hoida, hoiavad krediidiasutus ja investeerimisühing kõiki finantsinstrumente, mille saab kanda krediidiasutuse ja investeerimisühingu raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontole, ja kõiki finantsinstrumente, mida saab sellisele krediidiasutusele ja investeerimisühingule füüsiliselt üle anda;

c)	krüptovara puhul, mida saab hoiul hoida, hoiab krüptovarateenuse osutaja tagatisvara hulka kuuluvat krüptovara ja sellise krüptovara kasutamiseks vajalikke vahendeid, kui see on kohaldatav, krüptograafiliste privaatvõtmete kujul;

d)	muude varade puhul kontrollib krediidiasutus varapõhiste tokenite emitendi omandiõigust ja peab arvestust sellise tagatisvara kohta, mille puhul ta on veendunud, et see on varapõhiste tokenite emitendi omandis;

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel tagab krediidiasutus, et kooskõlas sellise riigisisese õigusakti sätetega, millega võetakse liikmesriigi õigusesse üle komisjoni direktiivi 2006/73/EÜ (40) artikkel 16, kantakse raha krediidiasutuse raamatupidamises eraldi kontole. Selline konto avatakse varapõhiste tokenite emitendi nimel iga varapõhise tokeni tagatisvara haldamiseks, et oleks võimalik selgelt kindlaks teha, millisesse tagatisvara portfelli hoiul olev raha kuulub.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel tagavad krediidiasutus ja investeerimisühing, et kõik finantsinstrumendid, mille saab kanda krediidiasutuse ja investeerimisühingu raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontole, kantakse kooskõlas sellise riigisisese õigusakti sätetega, millega võetakse liikmesriigi õigusesse üle direktiivi 2006/73/EÜ artikkel 16, krediidiasutuse ja investeerimisühingu raamatupidamises eraldi kontodele. Finantsinstrumentide konto avatakse varapõhiste tokenite emitendi nimel iga varapõhise tokeni tagatisvara haldamiseks, et oleks võimalik selgelt kindlaks teha, millisesse tagatisvara portfelli hoiul olevad finantsinstrumendid kuuluvad.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel avab krüptovarateenuse osutaja varapõhiste tokenite emitendi nimel iga varapõhise tokeni tagatisvara haldamiseks positsioonide registri, et oleks võimalik selgelt kindlaks teha, millisesse tagatisvara portfelli hoiul olev krüptovara kuulub.

Et esimese lõigu punkti d kohaldamisel hinnata, kas tagatisvara on varapõhiste tokenite emitendi omandis, võetakse aluseks varapõhiste tokenite emitendi esitatud teave või dokumendid ja võimaluse korral välised tõendid.

7. Seda, et krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus või investeerimisühing on nimetatud käesoleva artikli lõike 4 kohaselt tagatisvara hoidjaks, tõendatakse artikli 34 lõike 5 teises lõigus osutatud lepingulise kokkuleppega. Lepingulise kokkuleppega reguleeritakse muu hulgas sellise teabe liikumist, mida on vaja, et varapõhiste tokenite emitendid ning krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus ja investeerimisühing saaksid tagatisvara hoidja ülesandeid täita.

8. Lõike 4 kohaselt hoidjaks nimetatud krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus ja investeerimisühing tegutsevad ausalt, õiglaselt, asjatundlikult, sõltumatult ning varapõhiste tokenite emitendi ja selliste tokenite omanike huvides.

9. Lõike 4 kohaselt hoidjaks nimetatud krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus ja investeerimisühing ei tohi tegeleda varapõhiste tokenite emitente mõjutava tegevusega, mis võib tekitada kõnealuse emitendi, varapõhiste tokenite omanike ja nende endi vahel huvide konflikte, välja arvatud juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus ja investeerimisühing on hoidmisülesanded funktsionaalselt ja hierarhiliselt eraldanud muudest ülesannetest, mis võivad nendega vastuollu minna;

b)	varapõhiste tokenite emitent on võimalikud huvide konfliktid kooskõlas artikliga 32 korrektselt tuvastanud, neid jälginud, juhtinud ja need varapõhiste tokenite omanikele avalikustanud.

10. Kui kooskõlas lõikega 6 hoiul olev finantsinstrument või krüptovara läheb kaotsi, peab krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus või investeerimisühing, kes finantsinstrumendi või krüptovara kaotas, selle varapõhise tokeni emitendile viivitamata hüvitama või taastama endise olukorra samasuguse finantsinstrumendi või krüptovaraga või selle väärtuse tasumisega. Asjaomaselt krüptovarateenuse osutajalt, krediidiasutuselt ega investeerimisühingult ei nõuta hüvitamist ega endise olukorra taastamist, kui ta suudab tõendada, et kaotsiminek oli tingitud kõrvalistest sündmustest, mille üle tal puudus mõistlik kontroll ja mille tagajärjed oleksid hoolimata kõigist mõistlikest jõupingutustest olnud vältimatud.

Artikkel 38

Tagatisvara portfelli investeerimine

1. Varapõhiste tokenite emitent, kes osa tagatisvara portfellist investeerib, investeerib selle vara üksnes väga likviidsetesse finantsinstrumentidesse, mille turu-, krediidi- ja kontsentratsioonirisk on võimalikult väike. Investeeringuid peab olema võimalik kiiresti likviidseks muuta, kuid nii, et see avaldab hinnale võimalikult väikest ebasoodsat mõju.

2. Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse võimalikult väikse turu-, krediidi- ja kontsentratsiooniriskiga varadena vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond) osakuid, kui eurofond investeerib üksnes varadesse, mida EBA on kooskõlas lõikega 5 täpsustanud, ja kui varapõhise tokeni emitent tagab, et tagatisvara portfell investeeritakse nii, et kontsentratsioonirisk on võimalikult väike.

3. Finantsinstrumente, millesse tagatisvara portfell investeeritakse, hoitakse kooskõlas artikliga 37.

4. Tagatisvara portfelli investeerimisest tuleneva kasumi või kahjumi, sealhulgas lõikes 1 osutatud finantsinstrumentide väärtuse kõikumise tõttu tekkiva kasumi või kahjumi, ning kõik vastaspoole ja operatsiooniriskid kannab varapõhise tokeni emitent.

5. EBA töötab koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse finantsinstrumendid, mida võib pidada väga likviidseks ning mille turu-, krediidi- ja kontsentratsiooniriski võimalikult väikseks, nagu on osutatud lõikes 1. Nende finantsinstrumentide täpsustamisel võtab EBA arvesse järgmist:

a)	eri liiki varad, mida varapõhine token võib järgida;

b)	korrelatsioon varapõhise tokeni järgitavate varade ja selliste väga likviidsete finantsinstrumentide vahel, millesse emitent võib investeerida;

c)	määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 412 osutatud likviidsuskatte nõue, mida on täpsustatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61; (41)

kontsentratsioonipiirangud, mis takistavad emitendil:

i)	investeerida tagatisvarast rohkem kui teatava protsendi ühe ja sama isiku emiteeritud väga likviidsetesse finantsinstrumentidesse, mille turu-, krediidi- ja kontsentratsioonirisk on võimalikult väike;

ii)	hoida rohkem kui teatavat protsenti krüptovarast või muust varast sellistes krüptovarateenuse osutajates või krediidiasutustes, kes kuuluvad samasse kontserni, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (42) artikli 2 punktis 11, või investeerimisühingutes.

Esimese lõigu punkti d alapunkti i kohaldamisel töötab EBA kontsentratsiooninõuete kindlaksmääramiseks välja asjakohased piirmäärad. Piirmäärade puhul võetakse muu hulgas arvesse direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 52 sätestatud asjakohaseid künniseid.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Artikkel 39

Lunastamisõigus

1. Kui emitent ei suuda käesoleva jaotise 6. peatükis osutatud kohustusi täita, on varapõhiste tokenite omanikul õigus nõuda igal ajal varapõhiste tokenite emitendilt varapõhiste tokenite lunastamist tagatisvara vastu. Emitent kehtestab alalise lunastamise nõudeõiguse kohta selged ja üksikasjalikud põhimõtted ja korra ning säilitab ja rakendab neid.

2. Varapõhise tokeni omaniku taotluse korral lunastab sellise tokeni emitent tokeni, makstes kas muus rahas kui e-raha sellise summa, mis on võrdne omandis olnud varapõhise tokeni aluseks võetud vara turuväärtusega, või andes tokeni aluseks võetud vara omanikule üle. Emitent kehtestab sellise alalise lunastamise nõudeõiguse põhimõtted, millega nähakse ette:

a)	tingimused, sealhulgas künnised, ajavahemikud ja tähtajad, mille alusel saavad varapõhiste tokenite omanikud tokenite lunastamist nõuda;

b)	meetmed ja menetlused, millega tagatakse varapõhiste tokenite lunastamine, sealhulgas halvenenud turutingimustes, samuti artiklis 46 sätestatud finantsseisundi taastamise kava rakendamise kontekstis ja varapõhiste tokenite korrapärase lunastamise korral vastavalt artiklile 47;

c)	varapõhiste tokenite ja tagatisvara hindamine või hindamise põhimõtted, mida rakendatakse, kui varapõhiste tokenite omanik nõuab tokenite lunastamist, sealhulgas kasutades artikli 36 lõikes 11 sätestatud hindamismeetodit;

d)	lunastamise korral toimuva arveldamise tingimused ja

e)	meetmed, mida emitent võtab, et tagatisvara portfelli suurendamist ja vähendamist korrektselt korraldada, et portfelli kuuluv vara ei avaldaks kahjulikku mõju tagatisvarade turule.

Kui emitent võtab varapõhise tokeni müümisel vastu makse, mis on tehtud muus rahas kui e-rahas, mis on nomineeritud ametlikus vääringus, annab ta igal juhul võimaluse lunastada token muu raha vastu kui e-raha, mis on nomineeritud samas ametlikus vääringus.

3. Ilma et see piiraks artikli 46 kohaldamist, ei võeta varapõhiste tokenite lunastamisel tasu.

Artikkel 40

Intressi maksmise keeld

1. Varapõhiste tokenite emitent ei maksa seoses varapõhiste tokenitega intressi.

2. Krüptovarateenuse osutaja ei maksa varapõhiste tokenitega seotud krüptovarateenuseid osutades intressi.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel käsitatakse intressina tasu ja muud hüve, mis on seotud ajavahemikuga, mille jooksul varapõhised tokenid on varapõhiste tokenite omaniku omandis. See hõlmab netohüvitist või -allahindlust, mille mõju on samaväärne intressiga, mida varapõhiste tokenite omanik saab otse emitendilt või kolmandatelt isikutelt, ning mis on varapõhiste tokenitega otseselt seotud, või mis arvestatakse muude toodete maksumusest või hinnast.

4. PEATÜKK

Varapõhiste tokenite emitendi omandamine

Artikkel 41

Kavandatava varapõhiste tokenite emitendi omandamise hindamine

1. Üksinda või kooskõlastatult tegutsevad füüsilised või juriidilised isikud, kes kavatsevad otseselt või kaudselt omandada (edaspidi „kavandav omandaja“) varapõhise tokeni emitendis olulise osaluse või seda osalust otseselt või kaudselt niimoodi suurendada, et nende hääleõiguste või kapitali osakaal saavutaks või ületaks 20 %, 30 % või 50 %, või niimoodi, et varapõhise tokeni emitendist saaks nende tütarettevõtja, teatavad sellest kirjalikult kõnealuse emitendi pädevale asutusele, märkides ära, milline on kavandatud osaluse suurus, ja esitades teabe, mis on ette nähtud komisjoni poolt artikli 42 lõike 4 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standarditega.

2. Füüsiline või juriidiline isik, kes on otsustanud olulise osaluse varapõhise tokeni emitendis otseselt või kaudselt võõrandada, peab enne osaluse võõrandamist oma otsusest kirjalikult teatama pädevale asutusele ning märkima ära võõrandatava osaluse suuruse. Isik peab pädevale asutusele otsusest teatama ka juhul, kui ta on otsustanud olulist osalust niimoodi vähendada, et talle kuuluva hääleõiguse või kapitali osa langeks alla 10 %, 20 %, 30 % või 50 % või et varapõhise tokeni emitent ei oleks enam tema tütarettevõtja.

3. Pädev asutus annab pärast lõike 1 kohase teate kättesaamist viivitamata, ent igal juhul kahe tööpäeva jooksul, kättesaamisest kirjalikult teada.

4. Pädev asutus annab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kavandatavale omandamisele ja komisjoni poolt artikli 42 lõike 4 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standarditega ette nähtud teabele hinnangu 60 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil pädev asutus andis teate kättesaamisest käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kirjalikult teada. Kui pädev asutus annab teate kättesaamisest teada, teavitab ta kavandavat omandajat kuupäevast, mil hinnangu andmise tähtaeg lõppeb.

5. Lõikes 4 osutatud hinnangu andmisel võib pädev asutus nõuda kavandavalt omandajalt lisateavet, mida on vaja hinnangu andmise lõpuleviimiseks. Selline teabenõue esitatakse enne hinnangu andmise lõpuleviimist, ent igal juhul hiljemalt 50. tööpäeval alates lõikes 3 osutatud kirjaliku kättesaamisteate kuupäevast. Teabenõue esitatakse kirjalikult ning selles täpsustatakse, millist lisateavet on vaja.

Pädev asutus peab kuni käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud lisateabe saamiseni lõikes 4 osutatud hinnangu andmise tähtaja arvestamise peatama. Hinnangu andmise tähtaja arvestamist ei peatata kauemaks kui 20 tööpäevaks. Kui pädev asutus nõuab veel lisateavet või saadud teabe selgitamist, siis nimetatud tähtaega rohkem ei peatata.

Kui kavandav omandaja asub väljaspool liitu või tema tegevust reguleeritakse kolmanda riigi õigusega, võib pädev asutus käesoleva lõike teises lõigus osutatud peatamise tähtaega kuni 30 tööpäeva võrra pikendada.

6. Kui pädev asutus otsustab pärast lõikes 4 osutatud hinnangu andmise lõpuleviimist esitada lõikes 1 osutatud kavandatava omandamise kohta vastuväite, teatab ta sellest kavandavale omandajale kahe tööpäeva jooksul, ent igal juhul enne lõikes 4 osutatud tähtpäeva, mida lükatakse kohasel juhul edasi kooskõlas lõike 5 teise ja kolmanda lõiguga. Teates esitatakse otsuse põhjused.

7. Kui pädev asutus lõikes 1 osutatud kavandatavale omandamisele enne lõikes 4 osutatud kuupäeva, mida on kohasel juhul kooskõlas lõike 5 teise ja kolmanda lõiguga pikendatud, vastuväidet ei esita, loetakse kavandatav omandamine heakskiidetuks.

8. Pädev asutus võib määrata lõikes 1 osutatud kavandatava omandamise lõpuleviimiseks tähtaja ja seda kohasel juhul pikendada.

Artikkel 42

Kavandatavale varapõhise tokeni emitendi omandamisele antava hinnangu sisu

1. Artikli 41 lõikes 4 osutatud hinnangu andmisel hindab pädev asutus kavandava omandaja sobivust ja artikli 41 lõikes 1 osutatud kavandatava omandamise majanduslikku usaldusväärsust kõigi järgmiste kriteeriumide alusel:

a)	kavandava omandaja maine;

b)	kavandatava omandamise tulemusel varapõhise tokeni emitendi äritegevust juhtima asuva isiku maine, teadmised, oskused ja kogemused;

c)	kavandava omandaja majanduslik usaldusväärsus, pidades eelkõige silmas kavandatavat ja elluviidavat äritegevust seoses selle varapõhise tokeni emitendiga, milles osalus on kavas omandada;

d)	see, kas varapõhise tokeni emitent suudab käesoleva jaotise sätteid püsivalt täita;

see, kas on mõjuvat põhjust kahtlustada, et seoses kavandatava omandamisega toimub või on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine direktiivi (EL) 2015/849 artikli 1 lõike 3 või lõike 5 tähenduses või pannakse toime või on toime pandud rahapesu või terrorismi rahastamise katse, või kas kavandatav omandamine võib sellise tegevuse ohtu suurendada.

2. Pädev asutus võib kavandatava omandamise kohta vastuväite esitada üksnes siis, kui selleks on käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumidest lähtuvalt mõjuv põhjus või kui artikli 41 lõike 4 kohaselt esitatud teave on puudulik või vale.

3. Liikmesriik ei kehtesta eeltingimusi olulise osaluse määra kohta, mis tuleb käesoleva määruse kohaselt omandada, ega luba oma pädevatel asutustel võtta kavandatava omandamise kontrollimisel aluseks turu majanduslikke vajadusi.

4. EBA töötab tihedas koostöös ESMAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse artikli 41 lõike 4 esimeses lõigus osutatud hinnangu andmiseks vajaliku teabe üksikasjalikku sisu. Nõutav teave peab olema järelevalvealase usaldatavushindamise seisukohast asjakohane ja proportsionaalne ning vastama artikli 41 lõikes 1 osutatud kavandava omandaja olemusele ja kavandatava omandamise laadile.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

5. PEATÜKK

Olulised varapõhised tokenid

Artikkel 43

Varapõhiste tokenite liigitamine olulisteks varapõhisteks tokeniteks

1. Varapõhiste tokenite liigitamisel olulisteks varapõhisteks tokeniteks kehtivad järgmised kriteeriumid, mida täpsustatakse lõike 11 kohaselt vastu võetavas delegeeritud õigusaktides:

a)	varapõhise tokeni omanike arv on suurem kui 10 miljonit;

b)	emiteeritud varapõhise tokeni väärtus, selle turukapitalisatsioon või varapõhise tokeni emitendi tagatisvara portfell on suurem kui 5 000 000 000 eurot;

c)	sellise varapõhise tokeniga tehtud tehingute keskmine arv päevas asjakohase perioodi vältel on suurem kui 2 500 000 tehingut ja tehingute keskmine koguväärtus päevas asjakohase perioodi vältel on suurem kui 500 000 000 eurot;

d)	varapõhise tokeni emitent on põhiplatvormiteenuste osutaja, kes on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/1925 (43) määratud pääsuvalitsejaks;

e)	varapõhise tokeni emitendi tegevuse olulisus rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas varapõhise tokeni kasutamine maksete ja rahasiirete tegemiseks;

f)	varapõhise tokeni ja selle emitentide seotus finantssüsteemiga;

g)	asjaolu, et emitent emiteerib veel vähemalt üht varapõhist tokenit või e-raha tokenit ja osutab vähemalt üht krüptovarateenust.

2. EBA liigitab varapõhised tokenid olulisteks varapõhisteks tokeniteks, kui vähemalt kolm käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumit on täidetud:

a)	esimest korda teabe kohta esitatud aruandega hõlmatud ajavahemiku jooksul, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 4, pärast tegevusloa saamist artikli 21 kohaselt või pärast krüptovara valge raamatu heakskiitmist artikli 17 kohaselt; või

b)	vähemalt kaks korda järjestikku teabe kohta esitatud aruandega hõlmatud ajavahemiku jooksul, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 4.

3. Kui sama varapõhist tokenit emiteerib mitu emitenti, hinnatakse lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täitmist pärast kõnealuste emitentide andmete koondamist.

4. emitendi päritoluliikmesriigi pädevad asutused esitavad EBA-le ja Euroopa Keskpangale vähemalt kaks korda aastas aruande teabe kohta, mis on asjakohane käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täitmise hindamisel, sealhulgas asjakohasel juhul teabe kohta, mis on saadud artikli 22 alusel.

Kui emitendi asukoht on liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, või kui varapõhine token järgib liikmesriigi ametlikku vääringut, mis ei ole euro, edastavad pädevad asutused esimeses lõigus osutatud teabe ka selle liikmesriigi keskpangale.

5. Kui EBA järeldab, et varapõhine token vastab lõikes 1 sätestatud kriteeriumile vastavalt lõikele 2, koostab EBA otsuse eelnõu selle varapõhise tokeni liigitamise kohta oluliseks varapõhiseks tokeniks ja teeb selle otsuse eelnõu teatavaks kõnealuse varapõhise tokeni emitendile, emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, Euroopa Keskpangale ja lõike 4 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Selliste varapõhiste tokenite emitendil, tema pädevatel asutustel, Euroopa Keskpangal ja kohasel juhul asjaomase liikmesriigi keskpangal on aega 20 tööpäeva alates EBA otsuse eelnõu teatavaks tegemise kuupäevast, et esitada kirjalikke tähelepanekuid ja märkusi. EBA võtab neid tähelepanekuid ja märkusi enne oma lõpliku otsuse vastuvõtmist igakülgselt arvesse.

6. EBA teeb lõpliku otsuse selle kohta, kas liigitada varapõhine token oluliseks varapõhiseks tokeniks, 60 tööpäeva jooksul alates lõikes 5 osutatud teatavakstegemise kuupäevast ning teeb otsuse sellise varapõhise tokeni emitendile ja tema pädevale asutusele viivitamata teatavaks.

7. Kui varapõhine token on kooskõlas lõikega 6 tehtud EBA otsuse kohaselt liigitatud oluliseks, antakse selle olulise varapõhise tokeni emitendi järelevalve kohustused emitendi päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt 20 tööpäeva jooksul alates kõnealusest otsusest teavitamise kuupäevast EBA-le üle.

EBA ja pädev asutus teevad koostööd, et järelevalvepädevuse üleminek oleks sujuv.

8. EBA hindab igal aastal varapõhiste tokenite liigitamist kättesaadava teabe, sealhulgas lõikes 4 osutatud aruande ja artikli 22 alusel saadud teabe põhjal.

Kui EBA järeldab, et teatud varapõhised tokenid lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavalt lõikele 2 enam ei vasta, koostab ta otsuse eelnõu selle kohta, et varapõhiseid tokeneid ei saa enam oluliseks liigitada, ja teeb otsuse eelnõu teatavaks kõnealuste varapõhiste tokenite emitendile, tema päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, Euroopa Keskpangale ning lõike 4 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Selliste varapõhiste tokenite emitendil, tema pädevatel asutustel, Euroopa Keskpangal ja lõikes 4 osutatud keskpangal on aega 20 tööpäeva alates selle otsuse eelnõu teatavaks tegemise kuupäevast, et esitada kirjalikke tähelepanekuid ja märkusi. EBA võtab neid tähelepanekuid ja märkusi enne oma lõpliku otsuse vastuvõtmist igakülgselt arvesse.

9. EBA teeb lõpliku otsuse selle kohta, et varapõhist tokenit ei saa enam oluliseks liigitada, 60 tööpäeva jooksul alates lõikes 8 osutatud teavitamise kuupäevast ning teavitab otsusest viivitamata selliste varapõhiste tokenite emitenti ja tema pädevat asutust.

10. Kui varapõhist tokenit ei saa kooskõlas lõikega 9 tehtud EBA otsuse kohaselt enam oluliseks liigitada, antakse selle varapõhise tokeni emitendi järelevalve kohustused EBA-lt 20 tööpäeva jooksul alates kõnealuse otsuse teavitamise kuupäevast emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele üle.

EBA ja pädev asutus teevad koostööd, et järelevalvepädevuse üleminek oleks sujuv.

11. Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 139 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lõikes 1 sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt liigitatakse varapõhine token oluliseks, ning määrab kindlaks järgmise:

a)	asjaolud, mille korral peetakse varapõhise tokeni emitendi tegevust oluliseks rahvusvahelisel tasandil väljaspool liitu;

b)	asjaolud, mille korral käsitatakse varapõhiseid tokeneid ja nende emitenti finantssüsteemiga seotuna;

c)	selle teabe sisu ja vorming, mille pädevad asutused peavad EBA-le ja Euroopa Keskpangale käesoleva artikli lõike 4 ja artikli 56 lõike 3 kohaselt esitama.

Artikkel 44

Varapõhiste tokenite vabatahtlik liigitamine olulisteks varapõhisteks tokeniteks

1. Taotlev varapõhiste tokenite emitent võib artikli 18 kohases tegevusloa taotluses või artikli 17 kohases teates märkida, et ta soovib, et tema varapõhised tokenid liigitataks olulisteks varapõhisteks tokeniteks. Sellisel juhul teeb pädev asutus taotleva emitendi taotluse EBA-le, Euroopa Kekspangale ning artikli 43 lõikes 4 osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale viivitamata teatavaks.

Et varapõhist tokenit saaks käesoleva artikli alusel liigitada oluliseks, peab taotlev varapõhise tokeni emitent artikli 17 lõike 1 punkti b alapunktis i ja artikli 18 lõike 2 punktis d osutatud üksikasjaliku tegevuskavaga tõendama, et ta vastab tõenäoliselt vähemalt kolmele artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumile.

2. EBA koostab 20 tööpäeva jooksul alates käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavitamisest tegevuskava alusel otsuse eelnõu, mis sisaldab tema arvamust selle kohta, kas varapõhine token vastab või tõenäoliselt vastab vähemalt kolmele artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumile, ning teeb selle otsuse eelnõu teatavaks taotleva emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, Euroopa Keskpangale ning artikli 43 lõike 4 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Selliste varapõhiste tokenite emitendi pädeval asutusel ning Euroopa Keskpangal ja kohaldataval juhul asjaomase liikmesriigi keskpangal on aega 20 tööpäeva alates nimetatud otsuse eelnõu teatavaks tegemise kuupäevast, et esitada kirjalikke tähelepanekuid ja märkusi. EBA võtab neid tähelepanekuid ja märkusi enne oma lõpliku otsuse vastuvõtmist igakülgselt arvesse.

3. EBA teeb lõpliku otsuse selle kohta, kas liigitada varapõhine token oluliseks, 60 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 osutatud teatavaks tegemisest ning teavitab sellest otsusest viivitamata taotlevat varapõhise tokeni emitenti ja tema pädevat asutust.

4. Kui varapõhised tokenid on kooskõlas käesoleva artikli lõike 3 kohase EBA otsusega liigitatud oluliseks, antakse nende varapõhiste tokenite emitendi puhul järelevalve kohustused pädevalt asutuselt EBA-le üle kuupäeval, mil pädev asutus teeb otsuse anda artikli 21 lõikes 1 osutatud tegevusluba, või artikli 17 kohaselt krüptovara valge raamatu heakskiitmise kuupäeval.

Artikkel 45

Oluliste varapõhiste tokenite emitendi lisakohustused

1. Oluliste varapõhiste tokenite emitent võtab vastu, rakendab ellu ja säilitab tasustamise põhimõtted, millega edendatakse emitendi riskide usaldusväärset ja tulemuslikku juhtimist ega looda stiimuleid riskistandardite lõdvendamiseks.

2. Oluliste varapõhiste tokenite emitent tagab, et selliseid tokeneid võivad õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel hoida eri krüptovarateenuse osutajad, kellele on antud luba krüptovara kliendi nimel hoida ja hallata, sealhulgas krüptovarateenuse osutajad, kes ei kuulu ühte ja samasse kontserni, nagu on määratletud direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktis 11.

3. Oluliste varapõhiste tokenite emitent hindab ja jälgib, milline peab olema likviidsus, et täita varapõhiste tokenite omanike lunastamistaotlusi. Selleks kehtestab, säilitab ja rakendab oluliste varapõhiste tokenite emitent likviidsuse juhtimise põhimõtted ja menetlused. Nende põhimõtete ja menetlustega tagatakse, et tagatisvaral on tugev likviidsusprofiil, mis tagab oluliste varapõhiste tokenite emitendile normaalse tegevuse jätkamise, sealhulgas likviidsusstressi stsenaariumide korral.

4. Oluliste varapõhiste tokenite emitent teeb korrapäraselt likviidsuse stressiteste. Sõltuvalt selliste testide tulemustest võib EBA otsustada käesoleva artikli lõike 7 esimese lõigu punktis b ja artikli 36 lõikes 6 osutatud likviidsusnõudeid karmistada.

Kui oluliste varapõhiste tokenite emitent pakub kahte või enamat varapõhist tokenit või osutab krüptovarateenuseid, hõlmavad need stressitestid ammendavalt ja terviklikult kõiki neid tegevusi.

5. Oluliste varapõhiste tokenite emitendi puhul on artikli 35 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud protsendimäär 3 % tagatisvara keskmisest summast.

6. Kui üht ja sama olulist varapõhist tokenit pakub mitu emitenti, kohaldatakse lõikeid 1–5 iga emitendi suhtes.

Kui emitent pakub liidus kahte või enamat varapõhist tokenit ja vähemalt üks neist varapõhistest tokenitest liigitatakse oluliseks, kohaldatakse selle emitendi suhtes lõikeid 1–5.

7. EBA töötab tihedas koostöös ESMAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmine:

a)	lõikes 1 osutatud tasustamise põhimõtete elluviimise korra miinimumsisu;

b)	lõikes 3 sätestatud likviidsuse juhtimise põhimõtete ja menetluste miinimumsisu ning likviidsusnõuded, sealhulgas täpsustatakse igas aluseks võetud ametlikus vääringus hoitavate hoiuste miinimumsumma, mis ei tohi olla väiksem kui 60 % asjaomases ametlikus vääringus aluseks võetud summast;

c)	menetlus ja ajakava, et korrigeerida olulise varapõhise tokeni emitendi omavahendite summat lõikes 5 sätestatud nõuete täitmiseks.

Krediidiasutuste puhul kohandab EBA tehnilisi standardeid, võttes arvesse käesoleva määrusega kehtestatud regulatiivsete nõuete ja muude liidu seadusandlike aktidega kehtestatud regulatiivsete nõuete võimalikku koostoimet.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

8. EBA annab vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 tihedas koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja suunised, et kehtestada stressitestide stsenaariumideks ühtsed võrdlusparameetrid, mida tuleb käesoleva artikli lõikes 4 osutatud stressitestides arvesse võtta. Suuniseid ajakohastatakse korrapäraselt, võttes arvesse viimaseid turusuundumusi.

6. PEATÜKK

Finantsseisundi taastamise ja varapõhiste tokenite lunastamise kavad

Artikkel 46

Finantsseisundi taastamise kava

1. Kui varapõhise tokeni emitent ei suuda täita nõudeid, mida kohaldatakse tagatisvara portfelli suhtes, koostab ja haldab ta finantsseisundi taastamise kava, milles nähakse ette meetmed, mille emitent peab võtma, et taastada tagatisvara portfelli vastavus nõuetele.

Finantsseisundi taastamise kava hõlmab ka varapõhise tokeniga seotud emitendi teenuste säilitamist, tegevuse kiiret taastamist ja emitendi kohustuste täitmist sündmuste korral, mille puhul on tegevuse katkemise risk suur.

Finantsseisundi taastamise kava sisaldab asjakohaseid tingimusi ja menetlusi, mille abil tagada finantsseisundi taastamise meetmete kiire rakendamine, ning mitmesuguseid finantsseisundi taastamise võimalusi, sealhulgas:

a)	lunastamisel kohaldatav likviidsustasu;

b)	ühe tööpäeva jooksul lunastatava varapõhise tokeni summa piirang;

c)	lunastamise peatamine.

2. Varapõhise tokeni emitent teavitab pädevat asutust finantsseisundi taastamise kavast kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil antakse artikli 21 kohane tegevusluba, või kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil krüptovara valge raamat kooskõlas artikliga 17 heaks kiidetakse. Pädev asutus nõuab finantsseisundi taastamise kava muutmist, kui see on vajalik selle korraliku rakendamise tagamiseks, ning teavitab emitenti oma otsusest, milles kõnealuseid muudatusi nõutakse, 40 tööpäeva jooksul alates kavast teavitamise kuupäevast. Emitent viib otsuse 40 tööpäeva jooksul alates otsusest teavitamise kuupäevast ellu. Emitent vaatab finantsseisundi taastamise kava korrapäraselt läbi ja ajakohastab seda.

Kui see on kohaldatav, teavitab emitent finantsseisundi taastamise kavast samal ajal pädeva asutusega ka oma kriisilahendusasutust ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutust.

3. Kui emitent ei suuda täita tagatisvara portfelli suhtes kohaldatavaid nõudeid, millele on osutatud käesoleva jaotise 3. peatükis, või kui kiiresti halveneva finantsseisundi tõttu on tõenäoline, et lähitulevikus muutub nende nõuete täitmine emitendi jaoks võimatuks, on pädeval asutusel õigus nõuda emitendilt kohaldatavate nõuete järgimise tagamiseks, et ta rakendaks üht või mitut finantsseisundi taastamise kavas sätestatud menetlust või meedet või ajakohastaks finantsseisundi taastamise kava, kui asjaolud on algses finantsseisundi taastamise kavas sätestatud eeldustest erinevad, ning viiks ühe või mitu ajakohastatud kavas sätestatud menetlust või meedet kindla ajavahemiku jooksul ellu.

4. Lõikes 3 osutatud asjaolude korral on pädeval asutusel õigus varapõhiste tokenite lunastamine ajutiselt peatada, tingimusel et peatamine on varapõhiste tokenite omanike huve ja finantsstabiilsust arvesse võttes õigustatud.

5. Kui see on kohaldatav, teeb pädev asutus kõik lõigete 3 ja 4 kohaselt võetud meetmed teatavaks emitendi kriisilahendusasutusele ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutusele.

6. EBA annab vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 pärast ESMAga konsulteerimist välja suunised, milles täpsustatakse finantsseisundi taastamise kava vorm ja kavas esitatav teave.

Artikkel 47

Varapõhiste tokenite lunastamise kava

1. Varapõhise tokeni emitent koostab ja haldab tegevuskava, mille eesmärk on toetada iga varapõhise tokeni korrapärast lunastamist ja mis viiakse ellu, kui pädev asutus on otsustanud, et emitent ei suuda või tõenäoliselt ei suuda oma kohustusi täita, sealhulgas maksejõuetuse korral või kui see on kohaldatav, kriisilahenduse korral, ja emitendi tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral, ilma et see piiraks vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 101 määratletud kriisiennetusmeetme, punktis 102 määratletud kriisiohjemeetme ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 (44) artikli 2 punktis 11 määratletud kriisilahenduse meetme võtmist.

2. Lunastamiskavas selgitatakse varapõhise tokeni emitendi võimet lunastada ringluses olev emiteeritud varapõhine token, ilma et selle omanikele või tagatisvara turgude stabiilsusele tekitataks põhjendamatut majanduslikku kahju.

Lunastamiskava sisaldab lepingulisi kokkuleppeid, menetlusi ja süsteeme, sealhulgas kooskõlas kohaldatava õigusega ajutise halduri määramist, et tagada kõigi varapõhiste tokenite omanike võrdne kohtlemine ning et varapõhiste tokenite omanikele makstakse järelejäänud tagatisvara müügist saadavast tulust aegsasti hüvitist.

Lunastamiskavaga tagatakse, et jätkub emitendi või kolmanda isiku kriitilise tähtsusega tegevus, mis on varapõhiste tokenite korrapäraseks lunastamiseks vajalik.

3. Varapõhise tokeni emitent teeb lunastamiskava kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil antakse artikli 21 kohane tegevusluba, või kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil krüptovara valge raamat kooskõlas artikliga 17 heaks kiidetakse, pädevale asutusele teatavaks. Pädev asutus nõuab lunastamiskava muutmist, kui see on vajalik selle nõuetekohase rakendamise tagamiseks, ning teeb emitendile oma otsuse, milles kõnealuseid muudatusi nõutakse, 40 tööpäeva jooksul pärast kava teatavakstegemise kuupäeva teatavaks. Emitent viib otsuse 40 tööpäeva jooksul alates otsuse teatavakstegemise kuupäevast ellu. Emitent vaatab lunastamiskava korrapäraselt läbi ja ajakohastab seda.

4. Kui see on kohaldatav, teavitab pädev asutus emitendi kriisilahendusasutust ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutust lunastamiskavast.

Kriisilahendusasutus võib lunastamiskava analüüsida, et teha selles kindlaks meetmed, millel võib asjaomase emitendi kriisilahenduskõlblikkusele olla ebasoodne mõju, ning esitada pädevale asutusele kava kohta soovitusi.

5. EBA annab vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 välja suunised, milles täpsustatakse järgmine:

a)	lunastamiskava sisu ja läbivaatamise sagedus, võttes arvesse varapõhise tokeni suurust, keerukust ja laadi ning selle emitendi ärimudelit; ja

b)	asjaolud, mille korral hakatakse lunastamiskava ellu viima.

IV JAOTIS

E-RAHA TOKENID

1. PEATÜKK

Nõuded, mida peavad täitma kõik e-raha tokenite emitendid

Artikkel 48

E-raha tokenite avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmise nõuded

1. Isik pakub avalikult e-raha tokenit ja taotleb selle kauplemisele võtmist liidus vaid siis, kui see isik on e-raha tokeni emitent ja

a)	on saanud krediidiasutuse või e-raha asutuse tegevusloa ning

b)	on teavitanud krüptovara valgest raamatust pädevat asutust ja on avaldanud krüptovara valge raamatu kooskõlas artikliga 51.

Olenemata esimeses lõigus sätestatust võivad emitendi kirjalikul nõusolekul e-raha tokenit avalikult pakkuda ja kauplemisele võtmist taotleda ka teised isikud. Nimetatud isikud peavad täitma artiklite 50 ja 53 nõudeid.

2. E-raha tokeneid käsitatakse e-rahana.

E-raha tokenit, mis järgib liikmesriigi ametlikku vääringut, käsitatakse tokenina, mida pakutakse liidus avalikult.

3. E-raha tokenite suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/110/EÜ II ja III jaotist, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti.

4. Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata selliste e-raha tokenite emitendi suhtes, kelle suhtes on kooskõlas direktiivi 2009/110/EÜ artikli 9 lõikega 1 tehtud erand.

5. Käesoleva jaotist, välja arvatud käesoleva artikli lõiget 7 ja artiklit 51, ei kohaldata sellise e-raha tokenite emitendi suhtes, kelle suhtes on kooskõlas direktiivi 2009/110/EÜ artikli 1 lõigetega 4 ja 5 tehtud erand.

6. E-raha tokenite emitent teavitab oma pädevat asutust vähemalt 40 tööpäeva enne kuupäeva, mil ta kavatseb neid e-raha tokeneid avalikult pakkuda või taotleda nende kauplemisele võtmist, sellest kavatsusest.

7. Kui kohaldatakse lõiget 4 või 5, koostab e-raha tokenite emitent krüptovara valge raamatu ja teeb selle kooskõlas artikliga 51 pädevale asutusele teatavaks.

Artikkel 49

E-raha tokenite emiteerimine ja lunastamine

1. Erandina direktiivi 2009/110/EÜ artiklist 11 kohaldatakse e-raha tokenite emitendi suhtes ainult käesolevas artiklis sätestatud e-raha tokenite emiteerimise ja lunastamise nõudeid.

2. E-raha tokenite omanikel on õigus esitada nende e-raha tokenite emitentide vastu nõue.

3. E-raha tokenite emitent emiteerib e-raha tokeneid nimiväärtuses ja raha eest.

4. E-raha tokeni omaniku taotluse korral lunastab selle e-raha tokeni emitent selle igal ajal nimiväärtuses ning maksab selle tarvis e-raha tokeni omanikule muus rahas kui e-raha summa, mis vastab omandis olnud e-raha tokenite rahalisele väärtusele.

5. E-raha tokenite emitent esitab lunastamistingimused selgelt artikli 51 lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud krüptovara valges raamatus.

6. Ilma et see piiraks artikli 46 kohaldamist, ei võeta e-raha tokenite lunastamisel tasu.

Artikkel 50

Intressi maksmise keeld

1. Olenemata direktiivi 2009/110/EÜ artiklist 12 ei maksa e-raha tokenite emitent seoses e-raha tokenitega intressi.

2. Krüptovarateenuse osutaja ei maksa e-raha tokenitega seotud krüptovarateenuseid osutades intressi.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel käsitatakse intressina tasu ja muud hüve, mis on seotud ajavahemikuga, mille jooksul e-raha token on e-raha tokeni omaniku omandis. See hõlmab netohüvitist või -allahindlust, mille mõju on samaväärne intressiga, mida e-raha tokeni omanik saab otse emitendilt või kolmandatelt isikutelt, ning mis on e-raha tokeniga otseselt seotud, või mis arvestatakse muude toodete maksumusest või hinnast.

Artikkel 51

E-raha tokenite krüptovara valge raamatu sisu ja vorm

1. E-raha tokeni krüptovara valge raamat peab sisaldama kogu järgmist teavet, mida on täpsustatud III lisas:

a)	teave e-raha tokeni emitendi kohta;

b)	teave e-raha tokeni kohta;

c)	teave e-raha tokeni avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmise kohta;

d)	teave e-raha tokeniga seotud õiguste ja kohustuste kohta;

e)	teave kasutatava tehnoloogia kohta;

f)	teave riskide kohta;

g)	teave selle kohta, milline on e-raha tokeni emiteerimisel kasutatava konsensusmehhanismi peamine kahjulik mõju kliimale ja muu keskkonnale avalduv kahjulik mõju.

Krüptovara valges raamatus esitatakse ka muu isiku andmed kui emitent, kes artikli 48 lõike 1 teise lõigu kohaselt e-raha tokenit avalikult pakub või taotleb selle kauplemisele võtmist, ning põhjus, miks see konkreetne isik seda e-raha tokenit avalikult pakub või selle kauplemisele võtmist taotleb.

2. Kogu lõikes 1 loetletud teave peab olema tõene, selge ja mitteeksitav. Krüptovara valges raamatust ei tohi olulist teavet välja jätta ning valge raamat esitatakse sisutihedal ja arusaadaval kujul.

3. Krüptovara valge raamatu esimesel leheküljel peab olema järgmine selge ja esile tõstetud avaldus:

„Krüptovara valget raamatut ei ole heaks kiitnud ükski Euroopa Liidu liikmesriigi pädev asutus. Käesoleva krüptovara valge raamatu sisu eest vastutab ainuisikuliselt krüptovara emitent.“

4. Krüptovara valge raamat peab sisaldama selget hoiatust selle eest, et:

a)	e-raha token ei ole hõlmatud direktiivi 97/9/EÜ kohaste investeeringute tagamise skeemidega;

b)	e-raha token ei ole hõlmatud direktiivi 2014/49/EL kohaste hoiuste tagamise skeemidega.

5. Krüptovara valge raamat peab sisaldama e-raha tokeni emitendi juhtorgani avaldust. Avaldus lisatakse lõikes 3 osutatud avalduse järele ja selles kinnitatakse, et krüptovara valge raamat vastab käesolevale jaotisele ning et juhtorganile teadaolevalt on krüptovara valges raamatus esitatud teave täielik, tõene, selge, ei ole eksitav ning et krüptovara valgest raamatust ei ole välja jäetud teavet, mis võiks selle tähtsust mõjutada.

6. Krüptovara valge raamat peab sisaldama kokkuvõtet, mis lisatakse lõikes 5 osutatud avalduse järele ja milles esitatakse e-raha tokeni avaliku pakkumise ja e-raha tokeni kavandatava kauplemisele võtmise kohta lühidas ja mittetehnilises keeles sõnastatud põhiteave. Kokkuvõte peab olema kergesti mõistetav ning esitatud ja vormistatud selgel ja arusaadaval kujul, kasutades loetava suurusega tähemärke. Krüptovara valge raamatu kokkuvõte sisaldab asjaomase krüptovara omaduste kohta vajalikku teavet, et aidata tulevastel krüptovara omanikel teadlikku otsust teha.

Kokkuvõte peab sisaldama ka hoiatust selle kohta, et:

a)	seda tuleks lugeda krüptovara valge raamatu sissejuhatusena;

b)	tulevane omanik peaks e-raha tokeni ostmise kohta otsuse tegemisel tuginema krüptovara valge raamatu sisule tervikuna ja mitte üksnes kokkuvõttele;

c)	e-raha tokeni avalik pakkumine ei kujuta endast pakkumist ega kutset osta finantsinstrumente ning et sellist pakkumist saab teha ja sellist kutset esitada üksnes prospekti või muude pakkumisdokumentidega vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele;

d)	krüptovara valge raamat ei ole prospekt, millele on osutatud määruses (EL) 2017/1129, ega muu liidu või liikmesriigi õiguse kohane pakkumisdokument.

Kokkuvõttes märgitakse, et e-raha tokeni omanikul on õigus igal ajal nõuda tokeni lunastamist nimiväärtuses, ning sätestatakse lunastamise tingimused.

7. Krüptovara valge raamat peab sisaldab sellest teavitamise kuupäeva ja sisukorda.

8. Krüptovara valge raamat koostatakse päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Kui e-raha tokenit pakutakse ka muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik, koostatakse krüptovara valge raamat ka vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

9. Krüptovara valge raamat tehakse kättesaadavaks masinloetavas vormingus.

10. ESMA töötab koostöös EBAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõike 9 kohaldamiseks standardvormid, -vormingud ja -mallid.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

11. E-raha tokeni emitent teeb oma krüptovara valge raamatu vähemalt 20 tööpäeva enne selle avaldamise kuupäeva pädevale asutusele teatavaks.

Pädev asutus ei nõua, et krüptovara valge raamat tuleks enne selle avaldamist heaks kiita.

12. Kõiki olulisi uusi tegureid, suuri vigu ning suuri ebatäpsusi, mis võivad e-raha tokeni hindamist mõjutada, kirjeldatakse krüptovara valge raamatu muudetud versioonis, mille emitent koostab ja millest ta teavitab pädevat asutust ning mis avaldatakse emitendi veebilehel.

13. Enne, kui e-raha tokenit hakatakse liidus avalikkult pakkuma või taotletakse e-raha tokeni kauplemisele võtmist, avaldab selle e-raha tokeni emitent oma veebisaidil krüptovara valge raamatu.

14. E-raha tokeni emitent esitab koos krüptoraha valge raamatu teatega vastavalt käesoleva artikli lõikele 11 pädevale asutusele artikli 109 lõikes 4 osutatud teabe. Pädev asutus edastab ESMA-le viie tööpäeva jooksul alates sellest, kui ta on emitendilt artikli 109 lõikes 4 osutatud teabe kätte saanud, artikli 109 lõikes 4 täpsustatud teabe.

Pädev asutus teavitab ESMA-t samuti krüptovara valge raamatu muudetud versioonist ning e-raha tokeni emitendi tegevusloa kehtetuks tunnistamisest.

ESMA teeb teabe kättesaadavaks artikli 109 lõikes 4 osutatud registris avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise alguskuupäeval ning, kui krüptovara valges raamatus tehakse muudatusi või kui tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, siis kohe põhjendamatu viivituseta.

15. ESMA töötab koostöös EBAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles käsitletakse sellise lõike 1 punktis h osutatud teabe sisu, meetodit ja esitusviisi, mis puudutab kestlikkuse näitajaid, mis käsitlevad kahjulikku mõju kliimale ja muud keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju.

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtab ESMA arvesse krüptovaratehingute valideerimiseks kasutatavaid eri liiki konsensusmehhanisme, nende stiimulistruktuure ning energia, sealhulgas taastuvenergia ja loodusvarade kasutamist, jäätmeteket ja kasvuhoonegaaside heidet. ESMA ajakohastab neid regulatiivseid tehnilisi standardeid, võttes arvesse õiguslikke muudatusi ja tehnika arengut.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Artikkel 52

E-raha tokenite emitendi vastutus krüptovara valges raamatus esitatud teabe eest

1. Kui e-raha tokeni emitent on artiklit 51 rikkunud sellega, et ta on esitanud krüptovara valges raamatus või krüptovara valge raamatu muudetud versioonis teavet, mis ei ole täielik, tõene, selge või mis on eksitav, vastutavad emitent ning tema haldus-, juhtimis- ja järelevalveorgani liikmed e-raha tokeni omaniku ees rikkumisega tekitatud kahju eest.

2. Lepingulised sätted, millega lõikes 1 osutatud tsiviilvastutus välistatakse või seda piiratakse, on õigustühised.

3. E-raha tokeni omanik on kohustatud esitama tõendid selle kohta, et kõnealuse e-raha tokeni emitent on artiklit 51 rikkunud sellega, et ta on esitanud krüptovara valges raamatus või krüptovara valge raamatu muudetud versioonis teavet, mis ei ole täielik, tõene, selge või mis on eksitav, ning et sellisele teabele tuginemine mõjutas omaniku otsust seda e-raha tokenit osta, müüa või vahetada.

4. Emitent ega tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmed ei vastuta kahju eest, mis on tekkinud seetõttu, et on tuginetud artikli 51 lõike 6 kohaselt kokkuvõttes esitatud teabele, sealhulgas selle tõlkele, välja arvatud juhul, kui kokkuvõte:

a)	on eksitav, ebatäpne või krüptovara valge raamatu muude osadega vastuolus; või

b)	ei sisalda ka krüptovara valge raamatu teisi osasid arvesse võttes põhiteavet, mis aitaks potentsiaalsetel omanikel otsustada, kas selliseid e-raha tokeneid osta või mitte.

5. Käesolev artikkel ei piira muud riigisisesest õigusest tulenevat tsiviilvastutust.

Artikkel 53

Reklaamteated

1. Reklaamteated, mis on seotud e-raha tokeni avaliku pakkumisega või sellise e-raha tokeni kauplemisele võtmisega, peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele:

a)	reklaamteated on sellistena selgesti identifitseeritavad;

b)	reklaamteadetes esitatud teave on tõene, selge ja mitteeksitav;

c)	reklaamteadetes esitatud teave on krüptovara valges raamatus esitatud teabega kooskõlas;

d)	reklaamteadetes märgitakse selgelt, et krüptovara valge raamat on avaldatud, ja nendes märgitakse selgelt e-raha tokeni emitendi veebisaidi aadress ning telefoninumber ja e-posti aadress, mille kaudu saab emitendiga ühendust võtta.

2. Reklaamteated peavad sisaldama selget ja ühemõttelist avaldust selle kohta, et e-raha tokeni omanikul on õigus emitendilt igal ajal nõuda tokeni lunastamist selle nimiväärtuses.

3. Reklaamteated ja nende muudatused avaldatakse emitendi veebisaidil.

4. Pädev asutus ei nõua, et reklaamteated tuleks enne nende avaldamist heaks kiita.

5. Reklaamteated tehakse taotluse korral asjaomasele pädevatele asutustele teatavaks.

6. Reklaamteateid ei levitata enne krüptovara valge raamatu avaldamist. Selline piirang ei mõjuta e-raha tokeni emitendi õigust turgu sondeerida.

Artikkel 55

Finantsseisundi taastamise kava ja lunastamiskava

E-raha tokenite emitendi suhtes kohaldatakse III jaotise 6. peatükki mutatis mutandis.

Erandina artikli 46 lõikest 2 on e-raha tokenite emitentidel finantsseisundi taastamise kava pädevale asutusele teavitamise tähtajaks kuus kuud alates avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kuupäevast.

Erandina artikli 47 lõikest 3 on e-raha tokenite lunastamiskava pädevale asutusele teavitamise tähtajaks kuus kuud alates avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kuupäevast.

2. PEATÜKK

Olulised e-raha tokenid

Artikkel 56

E-raha tokenite liigitamine olulisteks e-raha tokeniteks

1. EBA liigitab e-raha tokenid olulisteks e-raha tokeniteks kui vähemalt kolm artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumi on täidetud:

a)	esimest korda teabe kohta esitatud aruandega hõlmatud ajavahemiku jooksul, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 3, pärast tokenite avalikku pakkumist või kauplemisele võtmise taotlemist; või

b)	vähemalt kaks korda järjestikku teabe kohta esitatud aruandega hõlmatud ajavahemiku jooksul, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 3.

2. Kui sama e-raha tokenit emiteerib mitu emitenti, hinnatakse artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täitmist pärast kõnealuste emitentide andmete koondamist.

3. emitendi päritoluliikmesriigi pädevad asutused esitavad vähemalt kaks korda aastas EBA-le ja Euroopa Keskpangale aruande artikli 43 lõikes 1 osutatud kriteeriumide täitmise hindamisel olulise teabe kohta, sealhulgas kohaldatavuse korral teabe kohta, mis on saadud artikli 22 alusel.

Kui emitendi asukoht on liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, või kui e-raha token järgib liikmesriigi ametlikku vääringut, mis ei ole euro, edastavad pädevad asutused esimeses lõigus osutatud teabe ka selle liikmesriigi keskpangale.

4. Kui EBA järeldab, et e-raha token vastab artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, koostab EBA selle kohta otsuse eelnõu liigitada e-raha token oluliseks e-raha tokeniks ja teeb otsuse eelnõu teatavaks e-raha tokeni emitendile, emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, Euroopa Keskpangale ja käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Selliste e-raha tokenite emitendil, tema pädevatel asutustel, Euroopa Keskpangal või asjaomase liikmesriigi keskpangal on aega 20 tööpäeva alates otsuse eelnõu teatavaks tegemisest, et esitada enne EBA lõpliku otsuse vastuvõtmist kirjalikke tähelepanekuid ja märkusi. EBA võtab neid tähelepanekuid ja märkusi enne oma lõpliku otsuse vastu võtmist igakülgselt arvesse.

5. EBA teeb lõpliku otsuse selle kohta, kas e-raha token liigitada oluliseks e-raha tokeniks, 60 tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud teatavakstegemise kuupäevast ning teeb otsuse selliste e-raha tokeni emitendile ja tema pädevale asutusele viivitamata teatavaks.

6. Kui e-raha token liigitatakse kooskõlas lõikega 5 tehtud EBA otsuse kohaselt oluliseks, antakse selle e-raha tokeni emitendi puhul järelevalve kohustused emitendi päritoluriigi pädevalt asutuselt üle EBA-le 20 tööpäeva jooksul alates kõnealusest otsusest teavitamisest kooskõlas artikli 117 lõikega 4.

EBA ja pädev asutus teevad koostööd, et järelevalvepädevuse üleminek oleks sujuv.

7. Erandina lõikest 6 ei anta EBA-le üle järelevalve kohustusi selliste oluliste e-raha tokenite emitentide puhul, mis on nomineeritud muus liikmesriigi ametlikus vääringus kui euro, kui vähemalt 80 % nende oluliste e-raha tokenite omanike arvust ja tehingute mahust on koondunud päritoluliikmesriiki.

emitendi päritoluliikmesriigi pädev asutus esitab EBA-le kord aastas teabe kõigi juhtude kohta, mille suhtes on esimeses lõigus osutatud erandit kohaldatud.

Esimese lõigu kohaldamisel loetakse tehing toimunuks päritoluliikmesriigis, kui makse või makse saaja asukoht on selles liikmesriigis.

8. EBA hindab kord aastas oma järelevalve all olevate oluliste e-raha tokenite liigitamist kättesaadava teabe, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 3 osutatud aruande või artikli 22 alusel saadud teabe põhjal.

Kui EBA järeldab, et teatud e-raha tokenid artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 enam ei vasta, koostab ta otsuse eelnõu selle kohta, et e-raha tokenit ei saa enam oluliseks liigitada, ja teeb otsuse eelnõu teatavaks kõnealuste e-raha tokenite emitendile, tema päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, Euroopa Keskpangale ning käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Selliste e-raha tokenite emitendil, tema pädeval asutusel, Euroopa Keskpangal või asjaomase liikmesriigi keskpangal on aega 20 tööpäeva alates selle otsuse eelnõu teatavaks tegemise kuupäevast, et esitada kirjalikke tähelepanekuid ja märkusi. EBA võtab neid tähelepanekuid ja märkusi enne oma lõpliku otsuse vastuvõtmist igakülgselt arvesse.

9. EBA teeb lõpliku otsuse selle kohta, kas e-raha tokenit enam mitte liigitada oluliseks e-raha tokeniks, 60 tööpäeva jooksul alates lõikes 8 osutatud teavitamise kuupäevast ning teavitab otsusest viivitamata sellise e-raha tokeni emitenti ja tema pädevat asutust.

10. Kui e-raha tokenit ei liigitata kooskõlas lõikega 9 tehtud EBA otsuse kohaselt enam oluliseks, antakse selle e-raha tokeni emitendi järelevalve kohustused EBA-lt 20 tööpäeva jooksul alates kõnealuse otsuse teavitamise kuupäevast emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele üle.

EBA ja pädev asutus teevad koostööd, et järelevalvepädevuse üleminek oleks sujuv.

Artikkel 57

E-raha tokenite vabatahtlik liigitamine olulisteks e-raha tokeniteks

1. E-raha tokeni emitent, kes on saanud krediidiasutuse või e-raha asutuse tegevusloa või kes sellist luba taotleb, võib teatada, et ta soovib, et tema e-raha token liigitataks oluliseks e-raha tokeniks. Sel juhul teeb pädev asutus emitendi taotluse viivitamata teatavaks EBA-le ning artikli 56 lõike 3 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Et e-raha tokenit saaks käesoleva artikli alusel liigitada oluliseks, peab e-raha tokeni emitent üksikasjaliku tegevuskavaga tõendama, et ta vastab tõenäoliselt vähemalt kolmele artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumile.

2. EBA koostab alates käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teatamise kuupäevast kahekümne päeva jooksul otsuse eelnõu, mis põhineb emitendi tegevuskaval ning sisaldab tema arvamust selle kohta, kas e-raha token vastab või tõenäoliselt vastab artikli 43 lõikes 1 sätestatud vähemalt kolmele kriteeriumile, ning teeb selle otsuse eelnõu teatavaks emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, Euroopa Keskpangale või artikli 56 lõike 3 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Selliste e-raha tokenite emitendi pädeval asutusel ning asjakohasel juhul Euroopa Keskpangal ja asjaomase liikmesriigi keskpangal on aega 20 tööpäeva alates otsuse eelnõu teatavaks tegemise kuupäevast, et esitada kirjalikke tähelepanekuid ja märkusi. EBA võtab neid tähelepanekuid ja märkusi enne lõpliku otsuse vastu võtmist igakülgselt arvesse.

3. EBA teeb lõpliku otsuse selle kohta, kas e-raha token liigitada oluliseks e-raha tokeniks, 60 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 osutatud teatavakstegemise kuupäevast ning teavitab otsusest viivitamata sellise e-raha tokeni emitenti ja tema pädevat asutust.

4. Kui e-raha token on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 tehtud EBA otsuse kohaselt liigitatud oluliseks, antakse nende e-raha tokenite emitendi järelevalve kohustused pädevalt asutuselt 20 tööpäeva jooksul alates kõnealusest otsusest teavitamise kuupäevast kooskõlas artikli 117 lõikega 4 EBA-le üle.

EBA ja pädevad asutused teevad koostööd, et järelevalvepädevuse üleminek oleks sujuv.

5. Erandina lõikest 4 ei anta järelevalve kohustusi EBA-le üle selliste oluliste e-raha tokenite emitendi puhul, mis on nomineeritud muus liikmesriigi ametlikus vääringus kui euro, kui vähemalt 80 % nende oluliste e-raha tokenite omanike arvust ja tehingute mahust koondub või eeldatavasti koondub päritoluliikmesriiki.

emitendi päritoluliikmesriigi pädev asutus esitab EBA-le kord aastas teabe esimeses lõigus osutatud erandi kohaldamise kohta.

Esimese lõigu kohaldamisel loetakse tehing toimunuks päritoluliikmesriigis, kui maksja või makse saaja asukoht on selles liikmesriigis.

Artikkel 76

Krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine

1. Krüptovara kauplemisplatvormi korraldav krüptovarateenuse osutaja kehtestab, säilitab ja viib kauplemisplatvormi jaoks ellu selged ja läbipaistvad tegevusreeglid. Tegevusreeglites tuleb vähemalt:

a)	kehtestada kinnistamismenetlused, sealhulgas kliendi suhtes rakendatavad hoolsusnõuded, mis vastavad rahapesu või terrorismi rahastamise riskile, mis taotlejaga direktiivi (EL) 2015/849 kohaselt seostuvad, ning mida kohaldatakse enne krüptovara kauplemisele võtmist;

b)	määrata kindlaks sellised võimalikud krüptovaraliigid, mida kauplemisele ei lubata;

c)	määrata kindlaks kauplemisele võtmise põhimõtted, menetlused ja võimalike tasude suuruse;

d)	kehtestada kauplemistegevuses osalemiseks objektiivsed, mittediskrimineerivad reeglid ja proportsionaalsed kriteeriumid, millega soodustatakse kaubelda soovivate klientide õiglast ja avatud juurdepääsu kauplemisplatvormile;

e)	kehtestada kaalutlusõigusevälised reeglid ja menetlused, et tagada õiglane ja nõuetekohane kauplemine, ning korralduste tõhusaks täitmiseks objektiivsed kriteeriumid;

f)	kehtestada tingimused, mille alusel jääb krüptovara kauplemiseks kättesaadavaks, sealhulgas likviidsuskünnised ja perioodilise avalikustamise nõuded;

g)	kehtestada tingimused, mille alusel võib krüptovaraga kauplemise peatada;

h)	kehtestada menetlused, millega tagatakse nii krüptovaras kui ka rahas tõhus arveldamine.

Eseimes lõigu punkti a kohaldamisel sätestatakse tegevusreeglites selgelt, et kui käesolevas määruses nõutud juhtudel ei ole krüptovara valget raamatut avaldatud, siis krüptovara kauplemisele ei võeta.

2. Enne krüptovara kauplemisele võtmist tagab krüptovara kauplemisplatvormi korraldav krüptovarateenuse osutaja, et krüptovara vastab kauplemisplatvormi tegevusreeglitele, ja hindab asjaomase krüptovara sobivust. Krüptovara sobivuse hindamisel hindab kauplemisplatvormi korraldav krüptovarateenuse osutaja eelkõige kasutatud tehniliste lahenduste usaldusväärsust ja võimalikku seost ebaseadusliku tegevuse või kelmuste ja pettustega, võttes arvesse krüptovara emitendi ja tema arendusrühma kogemusi, varasemaid tulemusi ja mainet. Kauplemisplatvormi korraldav krüptovarateenuse osutaja hindab ka muu krüptovara kui artikli 4 lõike 3 esimese lõigu punktides a–d osutatud varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite sobivust.

3. Krüptovara kauplemisplatvormi tegevusreeglid peavad välistama sellise krüptovara kauplemisele võtmise, millel on sisseehitatud anonüümimisfunktsioon, välja arvatud juhul, kui krüptovara kauplemisplatvormi korraldav krüptovarateenuse osutaja suudab krüptovara omanikud ja nende varasemad tehingud kindlaks teha.

4. Lõikes 1 osutatud tegevusreeglid koostatakse päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Kui krüptovara kauplemisplatvormi korraldatakse teises liikmesriigis, koostatakse lõikes 1 osutatud tegevusreeglid vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

5. Krüptovarateenuse osutaja, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, ei kauple oma arvel krüptovara kauplemisplatvormil, mida ta korraldab, sealhulgas juhul, kui ta pakub krüptovara vahetamist raha või muu krüptovara vastu.

6. Krüptovara kauplemisplatvormi korraldaval krüptovarateenuse osutajal on lubatud tegeleda kliendikorralduste sobitamistehingutega üksnes juhul, kui klient on selle protsessiga nõustunud. Krüptovarateenuse osutaja esitab pädevale asutusele teabe, milles selgitatakse kliendikorralduste sobitamistehingute kasutamist. Pädev asutus peab jälgima krüptovarateenuse osutajate tegevust kliendikorralduste sobitamistehingute puhul ja tagama, et kliendikorralduste sobitamistehingud vastavad jätkuvalt sellise kauplemise määratlusele ning ei tekita krüptovarateenuse osutaja ja nende klientide vahel huvide konflikte.

7. Krüptovarateenuse osutajal, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, on mõjusad süsteemid, menetlused ja kord, millega tagatakse seoses tema kauplemissüsteemidega, et:

a)	need on vastupidavad;

b)	neil on piisav suutlikkus, et tulla toime korralduste ja sõnumite suure hulgaga;

c)	nendega on võimalik tagada suure turupinge tingimustes korrektne kauplemine;

d)	nendes on võimalik tagasi lükata korraldused, mis ületavad eelnevalt kindlaks määratud mahu- ja hinnakünniseid või on selgelt ekslikud;

e)	need on täielikult testitud, et tagada punktides a–d sätestatud tingimuste täitmine;

f)	nende suhtes kohaldatakse tulemuslikku talitluspidevuse korda, millega tagatakse kauplemissüsteemi tõrgete korral krüptovarateenuse osutaja teenuste järjepidevus;

g)	nendega on võimalik turukuritarvitusi ära hoida ja avastada;

h)	need on piisavalt tugevad, et takistada nende kuritarvitamist rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil.

8. Krüptovarateenuse osutaja, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, teavitab oma pädevat asutust, kui ta tuvastab oma kauplemissüsteemides või nende kaudu toime pandud turukuritarvituse või selle toimepaneku katse.

9. Krüptovarateenuse osutaja, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, avalikustab kõik ostu- ja müügipakkumiste hinnad ning nende hindadega kauplemise huvi suuruse, mida tema kauplemisplatvormi kaudu krüptovara puhul reklaamitakse. Asjaomane krüptovarateenuse osutaja teeb selle teabe kauplemisaja jooksul üldsusele pidevalt kättesaadavaks.

10. Krüptovarateenuse osutaja, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, avalikustab oma kauplemisplatvormil kaubeldava krüptovaraga tehtud tehingute hinna, mahu ja aja. Ta avalikustab kõikide selliste tehingute üksikasjad niivõrd reaalajalähedaselt, kui tehniliselt võimalik.

11. Krüptovarateenuse osutaja, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, teeb lõigete 9 ja 10 kohaselt avaldatud teabe üldsusele kättesaadavaks mõistlikul ärilisel alusel ja tagab sellele mittediskrimineeriva juurdepääsu. Kõnealune teave tehakse kättesaadavaks 15 minutit pärast selle avaldamist, masinloetavas vormingus ja tasuta ning see on avalikkusele kättesaadav vähemalt kahe aasta jooksul.

12. Krüptovarateenuse osutaja, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, algatab krüptovaratehingu lõpliku arveldamise hajusraamatus 24 tunni jooksul alates tehingu tegemisest kauplemisplatvormil ja tehingute puhul, mis arveldatakse väljaspool hajusraamatut, hiljemalt kauplemispäeva lõpuks.

13. Krüptovarateenuse osutaja, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, tagab, et tema tasustruktuurid on läbipaistvad, õiglased ja mittediskrimineerivad ega loo stiimuleid korralduste andmiseks, muutmiseks, tühistamiseks ega tehingute täitmiseks viisil, mis soosib korrapäratut kauplemist või turukuritarvitusi, nagu on osutatud VI jaotises.

14. Krüptovarateenuse osutaja, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, säilitab ressursid ja tal on varusüsteemid, mille abil on tal võimalik igal ajal oma pädevale asutusele aru anda.

15. Krüptovarateenuse osutaja, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, hoiab kõigi oma süsteemide kaudu reklaamitavate krüptovaraliikidega seotud korraldusi puudutavad asjakohaseid andmeid vähemalt viis aastat pädevale asutusele kättesaadavana või annab pädevale asutusele juurdepääsu tellimusraamatule, et pädev asutus saaks kauplemist jälgida. Asjakohased andmed sisaldavad korralduse tunnuseid, sealhulgas neid, mille abil on võimalik kindlaks teha, millised tehingud selle korralduse alusel tehti.

16. ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse:

a)	viis, kuidas läbipaistvusandmeid tuleb esitada, sealhulgas see, kui üksikasjalikult tuleb lõigetes 1, 9 ja 10 osutatud üldsusele kättesaadavaks tehtavad andmed esitada;

b)	selliste tellimusraamatu kannete sisu ja vorm, mida tuleb vastavalt lõikele 15 säilitada.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Artikkel 79

Krüptovara pakkumise korraldamine

1. Krüptovarateenuse osutaja, kes korraldab krüptovara pakkumist, edastab pakkujale, kauplemisele võtmist taotlevale isikule või nende nimel tegutsevale kolmandale isikule enne nendega lepingu sõlmimist järgmise teabe:

a)	kavandatava pakkumise liik, märkides sealhulgas, kas minimaalne ostukogus on tagatud või mitte;

b)	kavandatud pakkumise korraldamisega seotud tehingutasude suurus;

c)	kavandatud toimingu tõenäoline ajakava, protsess ja hind;

d)	teave sihtrühma kuuluvate ostjate kohta.

Krüptovarateenuse osutaja, kes korraldab krüptovara pakkumist, peab enne krüptovara pakkumise korraldamist saama selle krüptovara emitendilt või emitendi nimel tegutsevatelt kolmandalt isikult esimeses lõigus loetletud teabe kohta nõusoleku.

2. Artikli 72 lõikes 1 osutatud krüptovarateenuse osutaja huvide konflikte käsitlevas korras kehtestatakse spetsiaalsed asjakohased menetlused, mille abil tuvastada, vältida, juhtida ja avalikustada kõiki huvide konflikte, mis tulenevad järgmistest olukordadest:

a)	krüptovarateenuse osutaja pakub krüptovara iseenda klientidele;

b)	krüptovara pakkumise korraldamisel kavandatud hind on ülehinnatud või alahinnatud;

c)	pakkuja on maksnud või andnud krüptovarateenuse osutajale soodustusi, sealhulgas mitterahalisi soodustusi.

Artikkel 87

Siseteave

1. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab siseteave järgmist liiki teavet:

täpne avalikustamata teave, mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isikuga või ühe või mitme krüptovaraga ning mis avaldaks selle krüptovara hinnale või selle krüptovaraga seotud krüptovara hinnale avalikustamise korral tõenäoliselt suurt mõju;

isikute puhul, kelle ülesanne on täita krüptovaraga seotud korraldusi kliendi nimel, hõlmab see ka kliendilt saadud täpset teavet, mis käsitleb krüptovaraga seotud täitmisel olevaid kliendi korraldusi ning on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isikuga või ühe või mitme krüptovaraga ning mis avaldaks selle krüptovara hinnale või selle krüptovaraga seotud krüptovara hinnale avalikustamise korral tõenäoliselt suurt mõju.

2. Lõike 1 kohaldamisel loetakse teavet täpseks, kui see viitab olemasolevatele või mõistliku eelduse kohaselt tekkida võivatele asjaoludele või toimunud või mõistliku eelduse kohaselt toimuda võivale sündmusele, kui teave on sedavõrd üksikasjalik, et võimaldab teha järelduse mõju kohta, mida kõnealuste asjaolude kogum või kõnealune sündmus võib krüptovara hinnale avaldada. Pikaajalise protsessi puhul, mille eesmärk on põhjustada või mille tulemuseks on konkreetne asjaolu või konkreetne sündmus, võidakse seetõttu täpseks teabeks lugeda mitte ainult teavet tulevikus ilmneva asjaolu või tulevikus toimuva sündmuse kohta, vaid ka teavet selle protsessi vaheetappide kohta, mis on seotud tulevikus ilmneva asjaolu või toimuva sündmuse põhjustamisega või selle tulemuseks olemisega.

3. Teavet pikaajalise protsessi vaheetapi kohta loetakse siseteabeks, kui see vastab lõikes 2 osutatud siseteabe kriteeriumidele.

4. Lõike 1 kohaldamisel loetakse teabeks, mis avalikustamise korral avaldaks krüptovara hinnale tõenäoliselt suurt mõju, sellist teavet, millest mõistlik krüptovara omanik investeerimisotsuse tegemisel tõenäoliselt lähtuks.

Artikkel 88

Siseteabe avalikustamine

1. Emitent, pakkuja ja kauplemisele võtmist taotlev isik teavitavad üldsust neid otseselt puudutavast, artiklis 87 osutatud siseteabest võimalikult kiiresti ja nii, et üldsusel on võimalik teabele kiiresti juurde pääseda ning seda täielikult, korrektselt ja aegsasti hinnata. Emitent, pakkuja ja kauplemisele võtmist taotlev isik ei tohi ühendada siseteabe avalikustamist oma tegevuse turustamisega. Emitent, pakkuja ja kauplemisele võtmist taotlev isik avaldavad ja säilitavad oma veebisaidil vähemalt viie aasta jooksul kogu siseteabe, mille nad peavad avalikustama.

2. Emitent, pakkuja ja kauplemisele võtmist taotlev isik võivad artiklis 87 osutatud siseteabe avalikustamisega omal vastutusel viivitada, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	viivitamatu avalikustamine kahjustaks tõenäoliselt emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku õigustatud huve;

b)	teabe avalikustamisega viivitamine üldsust tõenäoliselt ei eksitaks;

c)	emitent, pakkuja ja kauplemisele võtmist taotlev isik suudavad tagada selle teabe konfidentsiaalsuse.

3. Kui emitent, pakkuja või kauplemisele võtmist taotlev isik on siseteabe avalikustamisega vastavalt lõikele 2 viivitanud, annab ta pädevale asutusele teabe avalikustamisega viivitamisest teada ja esitab kohe pärast teabe avalikustamist kirjaliku selgituse selle kohta, kuidas lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud. Teise võimalusena võivad liikmesriigid ette näha, et selline selgitus esitatakse üksnes pädeva asutuse taotlusel.

4. Et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab ESMA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks tehnilised vahendid järgmiseks:

a)	siseteabe asjakohane avalikustamine, nagu on osutatud lõikes 1; ja

b)	siseteabe avalikustamisega viivitamine, nagu on osutatud lõigetes 2 ja 3.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 89

Siseteabe alusel kauplemise keeld

1. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse siseteabe alusel kauplemiseks seda, kui siseteavet valdav isik kasutab kõnealust teavet selleks, et enda või kolmanda isiku arvel selle teabega seotud krüptovara otseselt või kaudselt omandada või võõrandada. Siseteabe alusel kauplemiseks peetakse ka siseteabe kasutamist selle teabega seotud krüptovara kohta antud tehingukorralduse tühistamiseks või muutmiseks, kui tehingukorraldus anti enne, kui asjaomane isik sai siseteabe oma valdusse. Siseteabe kasutamine hõlmab ka isiku enda või kolmanda isiku arvel pakkumise esitamist, muutmist või tagasivõtmist.

2. Ükski isik ei tohi kaubelda ega teha katset kaubelda siseteabe alusel ega kasutada krüptovara käsitlevat siseteavet asjaomase krüptovara otseseks või kaudseks omandamiseks ega võõrandamiseks oma arvel ega kolmanda isiku arvel. Ükski isik ei tohi soovitada teisel isikul siseteabe alusel kaubelda ega mõjutada teda siseteabe alusel kauplema.

3. Krüptovara kohta siseteavet omav isik ei tohi selle siseteabe põhjal anda teisele isikule soovitusi ega mõjutada teist isikut, et ta:

a)	sellist krüptovara omandaks või võõrandaks või

b)	kõnealuse krüptovaraga seotud korralduse tühistaks või seda muudaks.

4. Lõikes 3 osutatud soovituse või mõjutuse kasutamine kujutab endast siseteabe alusel kauplemist käesoleva artikli tähenduses, kui seda soovitust või mõjutust kasutav isik teab või peaks teadma, et see põhineb siseteabel.

5. Käesolevat artiklit kohaldatakse isiku suhtes, kes omab siseteavet, sest:

a)	ta on emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku haldus-, juht- või järelevalveorgani liige;

b)	tal on emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku kapitalis osalus;

c)	ta pääseb teabele juurde töö, kutsetegevuse või kohustuste täitmise kaudu või seoses oma rolliga hajusraamatu tehnoloogias või sarnases tehnoloogias või

d)	ta on seotud kuritegevusega.

Käesolevat artiklit kohaldatakse ka isiku suhtes, kes on saanud siseteavet muus kui esimeses lõigus nimetatud olukorras, kui isik teab või peab teadma, et tegemist on siseteabega.

6. Kui lõikes 1 osutatud isik on juriidiline isik, kohaldatakse käesolevat artiklit kooskõlas riigisisese õigusega füüsiliste isikute suhtes, kes osalevad asjaomase juriidilise isiku arvel omandamist, võõrandamist, korralduse tühistamist või muutmist käsitleva otsuse tegemisel.

Artikkel 94

Pädevate asutuste volitused

1. Et täita käesoleva määruse II–VI jaotisest tulenevaid ülesandeid, on pädevatel asutustel kooskõlas riigisisese õigusega vähemalt järgmised järelevalve- ja uurimisvolitused:

a)	nõuda, et kõik isikud esitaksid teabe ja dokumendid, mida pädevad asutused peavad oma ülesannete täitmiseks vajalikuks;

b)	peatada või nõuda, et krüptovarateenuse osutaja peataks krüptovarateenuste osutamise igal üksikjuhul kuni 30 järjestikuseks tööpäevaks, kui on mõjuv põhjus kahtlustada, et käesolevat määrust on rikutud;

c)	keelata krüptovarateenuste osutamine, kui pädevad asutused jõuavad järeldusele, et käesolevat määrust on rikutud;

d)	avalikustada või nõuda, et krüptovarateenuse osutaja avalikustaks kogu olulise teabe, mis võib mõjutada asjaomaste krüptovarateenuste osutamist, et tagada klientide, eelkõige jaeklientide huvide kaitse või turu tõrgeteta toimimine;

e)	avalikustada asjaolu, et krüptovarateenuse osutaja ei täida oma kohustusi;

f)	peatada või nõuda, et krüptovarateenuse osutaja peataks krüptovarateenuste osutamise, kui pädevad asutused on seisukohal, et krüptovarateenuse osutaja olukord on selline, et krüptovarateenuse osutamine kahjustaks klientide, eelkõige jaeklientide huve;

g)	nõuda, et olemasolevad lepingud antaks üle mõnele teisele krüptovarateenuse osutajale, kui krüptovarateenuse osutaja tegevusluba tunnistatakse kooskõlas artikliga 64 kehtetuks, tingimusel et kliendid ja krüptovarateenuse osutaja, kellele lepingud tuleb üle kanda, on sellega nõus;

h)	kui on alust arvata, et isik osutab krüptovarateenuseid ilma tegevusloata, nõuda ilma eelneva hoiatuseta või tähtaega kehtestamata tegevuse viivitamatut lõpetamist;

nõuda muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkujatelt, kauplemisele võtmist taotlevatelt isikutelt ning varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitentidelt krüptovara valge raamatu muutmist või krüptovara valge raamatu muudetud versiooni muutmist, kui nad on seisukohal, et krüptovara valge raamat või krüptovara valge raamatu muudetud versioon ei sisalda artiklis 6, 19 või 51 nõutud teavet;

nõuda muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkujatelt, kauplemisele võtmist taotlevatelt isikutelt ning varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitentidelt oma reklaamteadete muutmist, kui nad on seisukohal, et reklaamteated ei vasta käesoleva määruse artiklis 7, 29 või 53 sätestatud nõuetele;

nõuda, et muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkujad või kauplemisele võtmist taotlevad isikud ning varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitendid lisaksid oma krüptovara valgetesse raamatutesse lisateavet, kui seda on vaja finantsstabiilsuse tagamiseks või krüptovara omanike, eelkõige jaeklientide huvide kaitseks;

l)	peatada krüptovara avalik pakkumine või kauplemisele võtmine igal üksikjuhul kuni 30 järjestikuseks tööpäevaks, kui on mõjuv põhjus kahtlustada, et käesolevat määrust on rikutud;

m)	keelata krüptovara avalik pakkumine või kauplemisele võtmine, kui pädevad asutused on seisukohal, et käesolevat määrust on rikutud, või kui on mõjuv põhjus kahtlustada, et seda rikutakse;

n)	peatada või nõuda, et krüptovarateenuse osutaja, kes korraldab krüptovara kauplemisplatvormi, peataks krüptovaraga kauplemise igal üksikjuhul kuni 30 järjestikuseks tööpäevaks, kui on mõjuv põhjus kahtlustada, et käesolevat määrust on rikutud;

o)	keelata krüptovaraga kauplemine krüptovara kauplemisplatvormil, kui pädevad asutused on seisukohal, et käesolevat määrust on rikutud, või kui on mõjuv põhjus kahtlustada, et seda rikutakse;

p)	peatada või keelata reklaamteated, kui on mõjuv põhjus kahtlustada, et käesolevat määrust on rikutud;

nõuda pakkujatelt, krüptovara kauplemisele võtmist taotlevatelt isikutelt, varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitentidelt või asjaomastelt krüptovarateenuste osutajatelt igal üksikjuhul kuni 30 järjestikuseks tööpäevaks reklaamteadete levitamise lõpetamist või peatamist, kui on mõjuv põhjus kahtlustada, et käesolevat määrust on rikutud;

r)	avalikustada asjaolu, et pakkuja, krüptovara kauplemisele võtmist taotlev isik või varapõhise tokeni või e-raha tokeni emitent ei täida käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi;

avalikustada või nõuda pakkujalt, krüptovara kauplemisele võtmist taotlevalt isikult ja varapõhise tokeni või e-raha tokeni emitendilt kogu sellise olulise teabe avalikustamist, mis võib mõjutada avalikult pakutava või kauplemisele võetud krüptovara hindamist, et tagada krüptovara omanike, eelkõige jaeklientide huvide kaitse või turu tõrgeteta toimimine;

peatada või nõuda, et asjaomane krüptovarateenuse osutaja, kes korraldab krüptovara kauplemisplatvormi, peataks krüptovaraga kauplemise, kui ta on seisukohal, et pakkuja, krüptovara kauplemisele võtmist taotleva isiku või varapõhise tokeni või e-raha tokeni emitendi olukord on selline, et kauplemine kahjustaks krüptovara omanike, eelkõige jaeklientide huve;

kui on alust arvata, et isik emiteerib varapõhiseid tokeneid või e-raha tokeneid ilma tegevusloata või isik pakub muud krüptovara kui varapõhiseid tokeneid või e-raha tokeneid või taotleb nende kauplemisele võtmist ilma krüptovara valge raamatuta, mis on kooskõlas artikliga 8 teatavaks tehtud, nõuda ilma eelneva hoiatuseta ja tähtaega kehtestamata tegevuse viivitamatut lõpetamist;

võtta mis tahes liiki meetmeid tagamaks, et pakkuja, krüptovara kauplemisele võtmist taotlev isik, varapõhise tokeni või e-raha tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja täidab käesolevat määrust, sealhulgas nõuda sellise tegevuse või käitumise lõpetamist, mida pädevad asutused peavad käesoleva määrusega vastuolus olevaks;

w)	teha kohapealset kontrolli või uurimist muudes kohtades kui füüsilise isiku eluruumid ja siseneda sel eesmärgil ruumidesse, et saada juurdepääs dokumentidele ja muudele mis tahes kujul andmetele;

x)	tellida kontrollimine või uurimine audiitoritelt või ekspertidelt;

y)	nõuda varapõhiste tokenite emitendi või krüptovarateenuse osutaja juhtorganist füüsilise isiku eemaldamist;

z)	nõuda mis tahes isikult meetmete võtmist oma positsiooni või riskipositsiooni suuruse vähendamiseks seoses krüptovaraga;

aa)

kui käesoleva määruse rikkumise lõpetamiseks ning hoidmaks ära klientide ja krüptovara omanike huvide tõsise kahjustamise ohtu muud mõjusad võimalused puuduvad, siis võtta kõik meetmed, sealhulgas nõudes kolmandalt isikult või avaliku sektori asutuselt selliste meetmete rakendamist, mida on vaja, et:

i)	eemaldada veebiliidese sisu või piirata sellele juurdepääsu või anda korraldus veebiliidesele juurdepääsul klientidele ja krüptovara omanikele selgesõnalise hoiatuse kuvamiseks;

ii)	nõuda, et veebimajutusteenuse pakkuja eemaldaks või blokeeriks veebiliidese sisu või piiraks sellele juurdepääsu; või

iii)	anda domeeniregistritele või domeeniregistrite pidajatele korraldus täielikult kvalifitseeritud domeeninimi kustutada ja võimaldada asjaomasel pädeval asutusel see registreerida;

ab)	nõuda, et varapõhise tokeni või e-raha tokeni emitent kehtestaks artikli 23 lõike 4, artikli 24 lõike 3 või artikli 58 lõike 3 kohaselt minimaalse nimiväärtuse või piiraks tokenite emissiooni mahtu.

2. Pakkujate, kauplemisele võtmist taotlevate isikute, emitentide ja krüptovarateenuse osutajatega seoses rakendatavad järelevalve- ja uurimisvolitused ei piira volitusi, mis on samadele või muudele järelevalveasutustele antud seoses kõnealuste üksustega, sealhulgas volitusi, mis on antud asjaomastele pädevatele asutustele direktiivi 2009/110/EÜ ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormide alusel, ega Euroopa Keskpangale määrusega (EL) nr 1024/2013 antud usaldatavusnõuete täitmise järelevalve volitusi.

3. Et täita VI jaotisest tulenevaid ülesandeid, on pädevatel asutustel kooskõlas riigisisese õigusega lisaks lõikes 1 osutatud volitustele vähemalt järgmised järelevalve- ja uurimisvolitused:

a)	pääseda ligi kõikidele mis tahes kujul dokumentidele ja andmetele ning saada või teha neist koopiaid;

b)	nõuda teavet kõigilt isikutelt, sealhulgas nendelt, kes on järjestikku seotud korralduste edastamise või asjaomaste toimingute tegemisega, ja neid volitanud isikutelt ning vajaduse korral isik teabe saamiseks välja kutsuda ja teda küsitleda;

siseneda füüsiliste ja juriidiliste isikute ruumidesse, et võtta kaasa mis tahes kujul dokumente ja andmeid, kui on mõjuv põhjus kahtlustada, et kontrolli või uurimise küsimusega seotud dokumendid ja andmed võivad olla olulised siseteabe alusel kauplemise või turuga manipuleerimise juhtumi tõendamiseks;

d)	anda asi üle kriminaalsüüdistuse esitamiseks;

e)	nõuda juhul, kui see on riigisisese õigusega lubatud, telekommunikatsioonivõrgu operaatori valduses olevaid andmeliiklusandmeid, kui on mõjuv põhjus kahtlustada, et toime on pandud rikkumine, ja kui sellised andmed võivad olla olulised artiklite 88–91 rikkumise uurimiseks;

f)	taotleda varade külmutamist või arestimist või mõlemat;

g)	kehtestada kutsetegevuse ajutine keeld;

võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada üldsuse nõuetekohane teavitamine, muu hulgas parandades avalikustatud väära või eksitavat teavet, sealhulgas nõudes, et pakkuja, kauplemisele võtmist taotlev isik või emitent või muu isik, kes väära või eksitava teabe avalikustas või seda levitas, avaldaks õienduse.

4. Kui see on riigisisese õiguse kohaselt vajalik, võib pädev asutus paluda asjaomasel kohtul otsustada lõigetes 1 ja 2 osutatud volituste kasutamise üle.

5. Pädev asutus kasutab lõigetes 1 ja 2 osutatud volitusi järgmisel viisil:

vahetult;

b)	koostöös muude ametiasutustega, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise valdkonnas pädevate asutustega;

c)	omal vastutusel, delegeerides küsimuse punktis b osutatud ametiasutustele;

d)	suunates küsimuse pädevale kohtule.

6. Liikmesriik tagab asjakohaste meetmete võtmise, nii et pädevatel asutustel on võimalik kasutada oma ülesannete täitmiseks vajalikke järelevalve- ja uurimisvolitusi.

7. Isik, kes annab pädevale asutusele käesoleva määruse kohaselt teavet, ei riku teabe avaldamisele lepingu või õigus- või haldusnormidega kehtestatud piirangut ning ta ei kanna kõnealuse teadaandmisega seoses mingit vastutust.

Artikkel 102

Ettevaatusabinõud

1. Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav põhjus arvata, et pakkuja, krüptovara kauplemisele võtmist taotlev isik, varapõhise tokeni või e-raha tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja on toime pannud õigusnormide rikkumise, teavitab ta sellest päritoluliikmesriigi pädevat asutust ja ESMAt.

Kui esimeses lõigus osutatud õigusnormide rikkumine puudutab varapõhise tokeni või e-raha tokeni emitenti või varapõhiste tokenite või e-raha tokenitega seotud krüptovarateenust, teavitab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus sellest samuti EBAt.

2. Kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest hoolimata jätkuvad lõikes 1 osutatud rikkumised, mis kujutavad endast käesoleva määruse rikkumist, võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse, ESMA ja vajaduse korral EBA teavitamist asjakohased meetmed, et kaitsta krüptovarateenuse osutajate kliente ja krüptovara omanikke, eelkõige jaekliente. Sellised meetmed hõlmavad pakkuja, kauplemisele võtmist taotleva isiku, varapõhise tokeni või e-raha tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja edasise tegevuse takistamist vastuvõtvas liikmesriigis. Pädev asutus teavitab sellest põhjendamatu viivituseta ESMAt ja asjakohasel juhul EBAt. ESMA ja, kui ta on kaasatud, EBA teavitavad sellest vastavalt põhjendamatu viivituseta komisjoni.

3. Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus ei nõustu vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse poolt käesoleva artikli lõike 2 kohaselt võetud meetmega, võib ta edastada küsimuse arutamiseks ESMA-le. Sellistes olukordades kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 lõiget 4

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus juhul, kui käesoleva artikli lõikes 2 osutatud meetmed puudutavad varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitenti või varapõhiste tokenite või e-raha tokenitega seotud krüptovarateenust, edastada küsimuse arutamiseks EBA-le. Sellistes olukordades kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõiget 4

Artikkel 109

Krüptovara valgete raamatute, varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitentide ning krüptovarateenuse osutajate register

1. ESMA loob registri järgmise kohta:

a)	krüptovara valged raamatud muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite kohta;

b)	varapõhiste tokenite emitendid;

c)	e-raha tokenite emitendid ning

d)	krüptovarateenuse osutajad.

ESMA register on üldsusele kättesaadav tema veebisaidil ja registrit ajakohastatakse korrapäraselt. Et registri ajakohastamist hõlbustada, edastavad pädevad asutused ESMAle teabe kõigi muudatuste kohta lõigetes 2–5 täpsustatud teabes, millest neid on teavitatud.

Pädevad asutused esitavad ESMAle andmed, mis on vajalikud krüptovara valgete raamatute liigitamiseks registris, nagu on täpsustatud kooskõlas lõikega 8.

2. Krüptovara valgete raamatute puhul muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite kohta sisaldab register krüptovara valgeid raamatuid ja kõiki krüptovara valgete raamatute muudetud versioone. Krüptovara valgete raamatute aegunud versioone hoitakse eraldi arhiivis ja need märgistatakse selgelt kui aegunud versioonid.

3. Varapõhiste tokenite emitentide puhul sisaldab register järgmist teavet:

a)	emitendi nimi, õiguslik vorm ja juriidilise isiku tunnus;

b)	emitendi ärinimi, füüsiline aadress, telefoninumber, e-posti aadress ja veebisait;

c)	krüptovara valged raamatud ja kõik krüptovara valgete raamatute muudetud versioonid koos krüptovara valge raamatu aegunud versioonidega, mida hoitakse eraldi arhiivis ja mis on selgelt märgistatud kui aegunud versioonid;

d)	vastuvõtvate liikmesriikide loetelu, kui taotlev emitent kavatseb avalikult pakkuda varapõhist tokenit või kavatseb taotleda varapõhiste tokenite kauplemisele võtmist;

e)	avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise alguskuupäev või kui see ei ole teabe edastamise ajal pädevale asutusele teada, avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kavandatav kuupäev;

f)	emitendi osutatavad muud teenused, mis ei ole hõlmatud käesoleva määrusega, viidates kohaldatavale liidu või liikmesriigi õigusele;

g)	varapõhise tokeni avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise tegevusloa või krediidiasutuse tegevusloa andmise kuupäev ja, kui see on kohaldatav, sellise tegevusloa kehtetuks tunnistamise kuupäev.

4. E-raha tokenite emitentide puhul sisaldab register järgmist teavet:

a)	emitendi nimi, õiguslik vorm ja juriidilise isiku tunnus;

b)	emitendi ärinimi, füüsiline aadress, telefoninumber, e-posti aadress ja veebisait;

c)	krüptovara valged raamatud ja kõik krüptovara valgete raamatute muudetud versioonid koos krüptovara valge raamatu aegunud versioonidega, mida hoitakse eraldi arhiivis ja mis on selgelt märgistatud kui aegunud versioonid;

d)	avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise alguskuupäev või kui see ei ole teabe edastamise ajal pädevale asutusele teada, avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kavandatav kuupäev;

e)	emitendi osutatavad muud teenused, mis ei ole hõlmatud käesoleva määrusega, viidates kohaldatavale liidu või liikmesriigi õigusele;

f)	krediidiasutuste või e-raha asutuse tegevusloa andmise kuupäev ja, kui see on kohaldatav, tegevusloa kehtetuks tunnistamise kuupäev.

5. Krüptovarateenuse osutajate puhul sisaldab register järgmist teavet:

a)	krüptovarateenuse osutaja nimi, õiguslik vorm ja juriidilise isiku tunnus ning, kui see on kohaldatav, krüptovarateenuse osutaja filiaalid;

b)	krüptovarateenuse osutaja ja, kui see on kohaldatav, krüptovarateenuse osutaja korraldatava krüptovara kauplemisplatvormi ärinimi, füüsiline aadress, telefoninumber, e-posti aadress ja veebisait;

c)	tegevusloa andnud pädeva asutuse nimi, aadress ja kontaktandmed;

d)	krüptovarateenuse osutaja osutatavate krüptovarateenuste loetelu;

e)	nende vastuvõtvate liikmesriikide loetelu, kus krüptovara teenuste osutaja kavatseb osutada krüptovara teenuseid;

f)	krüptovara teenuste osutamise alguskuupäev või kui see ei ole teabe edastamise ajal pädevale asutusele teada, krüptovara teenuste osutamise alustamise kavandatav kuupäev;

g)	krüptovarateenuse osutaja osutatavad muud teenused, mis ei ole hõlmatud käesoleva määrusega, viidates kohaldatavale liidu või liikmesriigi õigusele;

h)	tegevusloa andmise kuupäev ja, kui see on kohaldatav, tegevusloa kehtetuks tunnistamise kuupäev.

6. Pädevad asutused teavitavad ESMAt viivitamata artikli 94 lõike 1 esimese lõigu punktides b, c, f, l, m, n, o või t loetletud meetmetest ja artikli 102 kohaselt võetud avalikest ettevaatusabinõudest, mis mõjutavad krüptovarateenuste osutamist või krüptovara emiteerimist, avalikku pakkumist või kasutamist. ESMA lisab sellise teabe registrisse.

7. Teave varapõhise tokeni emitendi, e-raha tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistamise ning kõigi lõike 6 kohaselt teatavaks tehtud meetmete kohta on registri kaudu avalikkusele kättesaadav viie aasta jooksul.

8. ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada registris krüptovara valgete raamatute krüptovara liigi järgi liigitamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas juriidilise isiku tunnust, ja praktilist korda, millega tagatakse selliste andmete masinloetavus.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Artikkel 117

EBA järelevalvekohustused seoses oluliste varapõhiste tokenite emitentide ja oluliste e-raha tokenite emitentidega

1. Kui varapõhine token on liigitatud oluliseks vastavalt artiklile 43 või 44, tegutseb sellise varapõhise tokeni emitent EBA järelevalve all.

Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaseid liikmesriikide pädevate asutuste volitusi, teostab EBA oluliste varapõhiste tokenite emitentide suhtes artiklitega 22–25, artikliga 29, artikliga 33, artikli 34 lõigetega 7 ja 12, artikli 35 lõigetega 3 ja 5, artikli 36 lõikega 10 ning artiklitega 41, 42, 46 ja 47 pädevatele asutustele antud volitusi.

2. Kui olulise varapõhise tokeni emitent osutab ka krüptovarateenuseid või emiteerib krüptovara, mis ei ole olulised varapõhised tokenid, teostab selliste teenuste ja tegevuste üle järelevalvet päritoluliikmesriigi pädev asutus.

3. Kui varapõhine token on liigitatud oluliseks vastavalt artiklile 43, teeb EBA järelevalvepõhise ümberhindamise tagamaks, et selle emitent täidab III jaotise kohaseid nõudeid.

4. Kui e-raha asutuse emiteeritud e-raha token on liigitatud oluliseks vastavalt artiklile 56 või 57, teeb EBA järelevalvet selle üle, et sellise olulise e-raha tokeni emitent täidab artiklite 55 ja 58 sätteid.

Artiklite 55 ja 58 nõuete järgimise järelevalve eesmärgil teostab EBA artiklitega 22 ja 23, artikli 24 lõikega 3, artikli 35 lõigetega 3 ja 5, artikli 36 lõikega 10, artiklitega 46 ja 47 pädevatele asutustele antud volitusi olulisi e-raha tokeneid emiteerivate e-raha asutuste suhtes.

5. EBA teostab lõigetes 1–4 sätestatud järelevalvevolitusi tihedas koostöös teiste pädevate asutustega, kes vastutavad emitendi järelevalve eest, eelkõige

a)	usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutusega, sealhulgas, kui see on kohaldatav, Euroopa Keskpangaga vastavalt määrusele (EL) nr 1024/2013;

b)	kui see on kohaldatav, direktiivi 2009/110/EÜ üle võtvate riigisisese õiguse kohaste asjaomaste pädevate asutustega;

c)	artikli 20 lõikes 1 osutatud pädevate asutustega.

Artikkel 119

Oluliste varapõhiste tokenite emitentide ja oluliste e-raha tokenite emitentide jaoks loodud kolleegiumid

1. EBA loob 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui on tehtud otsus liigitada varapõhine token või e-raha token oluliseks vastavalt artiklitele 43, 44, 56 või 57, iga olulise varapõhise tokeni või olulise e-raha tokeni emitendi jaoks nõuandva järelevalvekolleegiumi ning hakkab seda haldama ja eesistujana juhtima, et tal oleks käesoleva määruse kohaseid järelevalveülesandeid hõlpsam täita ja ta toimiks käesoleva määruse kohase järelevalvetegevuse koordinaatorina.

2. Lõikes 1 osutatud kolleegiumisse kuuluvad:

EBA;

ESMA;

c)	selle päritoluliikmesriigi pädevad asutused, kus on olulise varapõhise tokeni või olulise e-raha tokeni emitendi asukoht;

d)	selliste kõige asjakohasemate krüptovarateenuse osutajate, krediidiasutuste või investeerimisühingute pädevad asutused, kes tagavad tagatisvara hoidmise vastavalt artiklile 37 või oluliste e-raha tokenite eest saadud raha hoidmise;

e)	kui see on kohaldatav, selliste kõige asjakohasemate krüptovara kauplemisplatvormide pädevad asutused, kuhu olulised varapõhised tokenid või olulised e-raha tokenid on kauplemisele võetud;

f)	selliste kõige asjakohasemate makseteenuse pakkujate pädevad asutused, kes pakuvad makseteenuseid seoses oluliste e-raha tokenitega;

g)	kui see on kohaldatav, nende üksuste pädevad asutused, kes tagavad artikli 34 lõike 5 esimese lõigu punktis h osutatud funktsioonide täitmise;

h)	kui see on kohaldatav, selliste kõige asjakohasemate krüptovarateenuse osutajate pädevad asutused, kes hoiavad ja haldavad olulisi varapõhiseid tokeneid või olulisi e-raha tokeneid kliendi nimel;

i)	Euroopa Keskpank;

j)	kui olulise varapõhise tokeni emitendi asukoht on liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, või kui olulise varapõhine token järgib ametlikku vääringut, mis ei ole euro, siis asjaomase liikmesriigi keskpank;

k)	kui olulise e-raha tokeni emitendi asukoht on liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, või kui oluline e-raha token järgib ametlikku vääringut, mis ei ole euro, siis asjaomase liikmesriigi keskpank;

l)	nende liikmesriikide pädevad asutused, kus varapõhist tokenit või e-raha tokenit laialdaselt kasutatakse, kui kõnealused asutused seda taotlevad;

m)	nende kolmandate riikide asjaomased järelevalveasutused, kellega EBA on sõlminud halduskokkulepped vastavalt artiklile 126.

3. EBA võib kutsuda lõikes 1 osutatud kolleegiumi liikmeks teisi asutusi, kui nende järelevalve alla kuuluvad üksused on kolleegiumi töö seisukohast olulised.

4. Liikmesriigi pädev asutus, kes ei ole kolleegiumi liige, võib taotleda kolleegiumilt mis tahes teavet, mis on asutuse käesolevast määrusest tulenevate järelevalveülesannete täitmiseks vajalik.

5. Ilma et see piiraks pädevate asutuste käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, tagab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kolleegium:

a)	artiklis 120 osutatud mittesiduva arvamuse ettevalmistamise;

b)	teabevahetuse vastavalt käesolevale määrusele;

c)	kokkuleppimise liikmete vahel ülesannete vabatahtlikus jagamises.

Selleks et hõlbustada kolleegiumidele käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt antud ülesannete täitmist, antakse lõikes 2 osutatud kolleegiumi liikmetele õigus osaleda kolleegiumi koosolekute päevakordade koostamises, eelkõige koosoleku päevakorda punkte lisades.

6. Lõikes 1 osutatud kolleegiumi moodustamine ja töö põhineb kõigi selle liikmete kirjalikul kokkuleppel.

Esimeses lõigus osutatud kokkuleppes määratakse kindlaks kolleegiumi töökord, sh üksikasjalikud sätted järgmise kohta:

a)	artikli 120 lõikes 3 osutatud hääletuse kord;

b)	kolleegiumi koosolekute päevakordade koostamise kord;

c)	kolleegiumi koosolekute sagedus;

d)	asjakohane minimaalne ajakava asjaomase dokumentatsiooni hindamiseks kolleegiumi liikmete poolt;

e)	kolleegiumi liikmete vahelise suhtluse kord;

f)	eri kolleegiumide loomine iga konkreetse krüptovara või krüptovararühma jaoks.

Kokkuleppes võib määrata kindlaks ka EBA-le või mõnele teisele kolleegiumi liikmele antavad ülesanded.

7. Iga kolleegiumi eesistujana teeb EBA järgmist:

a)	kehtestab pärast kolleegiumi teiste liikmetega konsulteerimist kolleegiumi toimimiseks kirjaliku korra ja menetlused;

b)	koordineerib kolleegiumi kogu tegevust;

c)	kutsub kokku ja juhatab kõiki kolleegiumi koosolekuid ning teavitab eelnevalt igakülgselt selle liikmeid kõnealuste koosolekute korraldamisest, peamistest arutatavatest küsimustest ja päevakorrapunktidest;

d)	teavitab kolleegiumi liikmeid kõigist kavandatavatest koosolekutest, et nad saaksid esitada osalemistaotluse;

e)	teavitab kolleegiumi liikmeid aegsasti kõnealuste koosolekute otsustest ja tulemustest.

8. Selleks et tagada kolleegiumide järjepidev ja ühtne toimimine, töötab EBA koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja regulatiivsete standardite eelnõu, milles täpsustatakse

a)	tingimused, mille alusel valitakse lõike 2 punktides d, e, f ja h osutatud kõige asjakohasemad üksused;

b)	tingimused, mille alusel leitakse, et varapõhised tokenid või e-raha tokenid on laialdaselt kasutuses, nagu on osutatud lõike 2 punktis l, ning

c)	lõikes 6 osutatud töökorra üksikasjad.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Artikkel 120

Oluliste varapõhiste tokenite emitentide ja oluliste e-raha tokenite emitentide jaoks loodud kolleegiumide mittesiduvad arvamused

1. Artikli 119 lõikes 1 osutatud kolleegium võib esitada mittesiduva arvamuse järgmistel teemadel:

a)	artikli 117 lõikes 3 osutatud järelevalvepõhine ümberhindamine;

b)	otsus, mis kohustab olulise varapõhise tokeni või e-raha tokeni emitenti hoidma rohkem omavahendeid kooskõlas artikli 35 lõigetega 2, 3 ja 5, artikli 45 lõikega 5 ning artikli 58 lõikega 1;

c)	oluliste varapõhise tokeni emitendi või olulise e-raha tokeni emitendi finantsseisundi taastamise kava või lunastamiskava ajakohastamine vastavalt artiklitele 46, 47 ja 55;

d)	muudatused olulise varapõhise tokeni emitendi ärimudelis vastavalt artikli 25 lõikele 1;

e)	krüptovara valge raamatu esialgne muudetud versioon, mis on koostatud kooskõlas artikli 25 lõikega 2;

f)	asjakohased parandusmeetmed, mida kavandatakse vastavalt artikli 25 lõikele 4;

g)	järelevalvemeetmed, mida kavandatakse vastavalt artiklile 130;

h)	halduskokkulepe teabevahetuse kohta kolmanda riigi järelevalveasutusega, mida kavandatakse kooskõlas artikliga 126;

i)	järelevalveülesannete delegeerimine EBA-lt pädevale asutusele vastavalt artiklile 138;

j)	kavandatud muudatus artikli 119 lõike 2 punktides d–h osutatud kolleegiumi liikmete tegevuslubades või nende suhtes kavandatavad järelevalvemeetmed;

k)	krüptovara valge raamatu esialgne muudetud versioon, mis on koostatud kooskõlas artikli 51 lõikega 12.

2. Kui kolleegium esitab mõne kolleegiumi liikme taotlusel lõike 1 kohase arvamuse ja kui kolleegium võtab selle vastu lõike 3 kohase häälteenamusega, võib arvamus sisaldada soovitusi EBA või pädevate asutuste kavandatud meetme puuduste kõrvaldamiseks.

3. Kolleegiumi arvamus võetakse vastu kolleegiumi liikmete lihthäälteenamusega.

Kui liikmesriigi kohta on mitu kolleegiumi liiget, on neist hääleõigus ainult ühel liikmel.

Kui Euroopa Keskpank on kolleegiumi liige, kellel on mitu ülesannet, sealhulgas järelevalvepädevus, on tal ainult üks hääl.

Artikli 119 lõike 2 punktis m osutatud kolmanda riigi järelevalveasutusel ei ole kolleegiumi arvamuse vastuvõtmisel hääleõigust.

4. EBA või kohasel juhul pädevad asutused kaaluvad igakülgselt kolleegiumi poolt lõike 3 kohaselt vastu võetud mittesiduvat arvamust, sealhulgas soovitusi olulise varapõhise tokeni emitendi, olulise e-raha tokeni emitendi või artikli 119 lõike 2 punktides d–h osutatud üksuse või krüptovarateenuse osutaja suhtes kavandatud järelevalvemeetme puuduste kõrvaldamiseks. Kui EBA või pädev asutus ei nõustu kolleegiumi arvamusega, sh selles sisalduvate soovitustega järelevalvemeetme puuduste kõrvaldamiseks, peab ta oma otsuses põhjendama ja selgitama kõiki märkimisväärseid kõrvalekaldeid nimetatud arvamusest või soovitustest.

5. PEATÜKK

EBA volitused ja pädevus seoses oluliste varapõhiste tokenite emitentide ja oluliste e-raha tokenite emitentidega

Artikkel 122

Teabenõue

1. EBA võib artiklist 117 tulenevate järelevalvekohustuste täitmiseks nõuda lihtteabenõude või otsusega, et järgmised isikud esitaksid kogu teabe, mida EBA-l on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks:

a)	olulise varapõhise tokeni emitent või olulise varapõhise tokeni emitenti kontrolliv isik või olulise varapõhise tokeni emitendi poolt otseselt või kaudselt kontrollitav isik;

b)	artikli 34 lõike 5 esimese lõigu punktis h osutatud kolmas isik, kellega olulise varapõhise tokeni emitendil on lepinguline kokkulepe;

c)	krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus või investeerimisühing, kes tagab tagatisvara hoidmise vastavalt artiklile 37;

d)	olulise e-raha tokeni emitent või olulise e-raha tokeni emitenti kontrolliv isik või olulise e-raha tokeni emitendi poolt otseselt või kaudselt kontrollitav isik;

e)	makseteenuse pakkuja, kes pakub makseteenuseid seoses oluliste e-raha tokenitega;

f)	füüsiline või juriidiline isik, kes levitab oluliste e-raha tokenite emitendi nimel olulisi e-raha tokeneid;

g)	krüptovarateenuse osutaja, kes pakub krüptovara hoidmist ja haldamist kliendi nimel seoses oluliste varapõhiste tokenite või oluliste e-raha tokenitega;

h)	krüptovara kauplemisplatvormi korraldaja, kes on võtnud kauplemisele olulise varapõhise tokeni või olulise e-raha tokeni;

i)	punktides a–h osutatud isikute juhtorganid.

2. Lõikes 1 osutatud lihtteabenõudes peab

a)	viitama käesolevale artiklile kui selle nõude õiguslikule alusele;

b)	nimetama teabenõude eesmärgi;

c)	täpsustama, millise teabe esitamist nõutakse;

d)	määrama tähtaja, mille jooksul tuleb teave esitada;

e)	teavitama isikut, kellelt teavet taotletakse, et ta ei ole kohustatud seda andma, kuid taotlusele vabatahtlikult vastates peab antav teave olema õige ega tohi olla eksitav, ning

f)	märkima artiklis 131 ette nähtud trahvi, mida kohaldatakse, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad.

3. Kui EBA nõuab lõike 1 kohase otsusega teabe esitamist, siis peab ta

a)	viitama käesolevale artiklile kui selle nõude õiguslikule alusele;

b)	nimetama teabenõude eesmärgi;

c)	täpsustama, millise teabe esitamist nõutakse;

d)	määrama tähtaja, mille jooksul tuleb teave esitada;

e)	viitama artiklis 132 sätestatud sunnirahale, kui nõutakse teabe esitamist;

f)	märkima artiklis 131 ette nähtud trahvi, mida kohaldatakse, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad;

g)	viitama õigusele kaevata otsus edasi EBA apellatsiooninõukogule ja õigusele edastada otsus läbivaatamiseks Euroopa Kohtule vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 60 ja 61.

4. Taotletud teabe esitavad lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute või juriidilise isiku staatuseta ühenduste puhul isikud, kes on seaduse alusel volitatud neid esindama.

5. EBA edastab lihtteabenõude või oma otsuse koopia viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on isikute, kellele teabenõue on suunatud, elu- või asukoht.

Artikkel 123

Üldised uurimisvolitused

1. EBA võib artiklist 117 tulenevate järelevalvekohustuste täitmiseks uurida oluliste varapõhiste tokenite emitentide ja oluliste e-raha tokenite emitentide tegevust. Sel eesmärgil antakse EBA volitatud ametnikele ja muudele isikutele õigus

a)	kontrollida dokumente, andmeid, protseduure ja muid oma ülesannete täitmisega seonduvaid materjale, sõltumata nende salvestamiseks kasutatud andmekandjast;

b)	teha või saada nendest dokumentidest, andmetest, protseduuridest ja muudest materjalidest tõendatud koopiaid või väljavõtteid;

c)	kutsuda olulise varapõhise tokeni emitente või olulise e-raha tokeni emitente või nende juhtorganeid või töötajaid kohale ja paluda neil anda suulisi või kirjalikke selgitusi uurimise sisu ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning salvestada vastuseid;

d)	küsitleda teisi küsitlemisega nõustuvaid füüsilisi või juriidilisi isikuid, et koguda uurimise sisuga seotud teavet;

e)	nõuda andmeid telefonikõnede ja andmeedastuse kohta.

Artikli 119 lõikes 1 osutatud kolleegiumi teavitatakse põhjendamatu viivituseta kõigist leidudest, mis võivad olla kolleegiumile tema ülesannete täitmiseks olulised.

2. EBA poolt lõikes 1 osutatud uurimiseks volitatud ametnikud ja muud isikud teostavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles on täpsustatud uurimise sisu ja eesmärk. Nimetatud volituses teavitatakse ka artiklis 132 sätestatud sunnirahast, mida kohaldatakse juhul, kui nõutud dokumente, andmeid, teavet protseduuride kohta ja muid materjale või vastuseid oluliste varapõhiste tokenite emitentidele või oluliste e-raha tokenite emitentidele esitatud küsimustele ei esitata või kui need esitatakse mittetäielikult, ning artiklis 131 sätestatud trahvidest, mida kohaldatakse juhul, kui varapõhiste tokenite emitentidele või oluliste e-raha tokenite emitentidele esitatud küsimustele antud vastused on ebaõiged või eksitavad.

3. Oluliste varapõhiste tokenite emitendid ja oluliste e-raha tokenite emitendid peavad alluma EBA otsuse alusel algatatud uurimisele. Otsuses täpsustatakse uurimise sisu ja eesmärk, artiklis 132 sätestatud sunniraha, määruse (EL) nr 1093/2010 kohaselt olemasolevad õiguskaitsevahendid ja samuti õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt.

4. EBA teavitab mõistliku aja jooksul enne lõikes 1 osutatud uurimist selle liikmesriigi pädevat asutust, kus uurimine kavatsetakse korraldada, uurimise toimumisest ning volitatud isikutest. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud osutavad EBA taotluse korral neile volitatud isikutele abi nende ülesannete täitmisel. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse korral samuti uurimises osaleda.

5. Kui lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevate andmete taotlemiseks on kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt nõutav kohtu luba, siis taotleb EBA sellist luba. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

6. Kui liikmesriigi kohus saab taotluse anda luba nõuda lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevaid andmeid, kontrollib see kohus, kas

a)	lõikes 3 osutatud EBA otsus on autentne;

b)	võetavad meetmed on proportsionaalsed ning ei ole meelevaldsed ega ülemäärased.

7. Lõike 6 punkti b kohaldamisel võib kohus küsida EBA-lt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks EBA kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, kahtlustatava rikkumise raskusastme kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei kontrolli kohus uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks EBA toimikus sisalduvat teavet. EBA otsuse seaduslikkust saab kontrollida ainult Euroopa Kohus, järgides määruses (EL) nr 1093/2010 sätestatud menetlust.

Artikkel 124

Kohapealsed kontrollid

1. EBA võib artiklist 117 tulenevate järelevalvekohustuste täitmiseks korraldada kõiki vajalikke kohapealseid kontrolle oluliste varapõhiste tokenite emitentide ja oluliste e-raha tokenite emitentide äriruumides.

Artiklis 119 osutatud kolleegiumi teavitatakse põhjendamatu viivituseta kõigist leidudest, mis võivad olla kolleegiumile tema ülesannete täitmiseks olulised.

2. Ametnikud ja muud isikud, keda EBA on volitanud tegema kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende isikute äriruumidesse, kelle suhtes kohaldatakse EBA uurimisotsust, ning sellistel volitatud isikutel on kõik artikli 123 lõikes 1 sätestatud õigused. Samuti on neil õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente selliseks ajavahemikuks ja sellises ulatuses, mis on vajalik kontrolli läbiviimiseks.

3. EBA teavitab selle liikmesriigi pädevat asutust, kus kontroll toimub, kontrollist aegsasti enne selle toimumist. Kui seda on vaja kontrolli nõuetekohaseks tegemiseks ja tõhususe tagamiseks, võib EBA pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist viia kohapealse kontrolli läbi ilma, et teataks sellest eelnevalt olulise varapõhise tokeni emitendile või olulise e-raha tokeni emitendile.

4. Ametnikud ja muud isikud, keda EBA on volitanud tegema kohapealseid kontrolle, teostavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles täpsustatakse kontrolli sisu ja eesmärk ning artiklis 132 sätestatud sunniraha, mida kohaldatakse juhul, kui asjaomased isikud ei allu kontrollile.

5. Olulise varapõhise tokeni emitent või olulise e-raha tokeni emitent peab alluma EBA otsuse alusel korraldatud kohapealsele kontrollile. Otsuses täpsustatakse kontrolli sisu ja eesmärk ning selle alustamise kuupäev ning teavitatakse artiklis 132 sätestatud sunnirahast ja määrusega (EL) nr 1093/2010 tagatud õiguskaitsevahenditest, samuti õigusest otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt.

6. Selle liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud ning pädeva asutuse poolt volitatud või määratud ametnikud, kus kontroll toimub, abistavad EBA taotluse korral aktiivselt EBA volitatud ametnikke ja muid isikuid. Asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud võivad samuti kohapealses kontrollis osaleda.

7. EBA võib ühtlasi paluda pädevatel asutustel teha enda nimel konkreetseid uurimistoiminguid ja kohapealseid kontrolle vastavalt käesolevas artiklis ja artikli 123 lõikes 1 sätestatule.

8. Kui EBA volitatud ametnikud ja teised kaasas olevad volitatud isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt ette nähtud kontrolliga, osutab asjaomase liikmesriigi pädev asutus neile vajalikku abi, taotledes kohapealse kontrolli läbiviimiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt.

9. Kui lõikes 1 sätestatud kohapealseks kontrolliks või lõikes 7 sätestatud abiks on riigisisese õiguse kohaselt nõutav kohtu luba, esitab EBA sellise loa taotluse. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

10. Kui liikmesriigi kohus saab taotluse anda luba lõikes 1 sätestatud kohapealse kontrolli jaoks või osutada lõikes 7 sätestatud abi, kontrollib nimetatud kohus, kas

a)	EBA vastuvõetud otsus, millele on osutatud lõikes 4, on autentne;

b)	võetavad meetmed on proportsionaalsed ning ei ole meelevaldsed ega ülemäärased.

11. Lõike 10 punkti b kohaldamisel võib kohus küsida EBA-lt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks EBA kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, kahtlustatava rikkumise raskusastme kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei kontrolli kohus uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks EBA toimikus sisalduvat teavet. EBA otsuse seaduslikkust saab kontrollida ainult Euroopa Kohus, järgides määruses (EL) nr 1093/2010 sätestatud menetlust.

Artikkel 125

Teabevahetus

1. Artiklist 117 tulenevate EBA järelevalvekohustuste täitmiseks ja ilma, et see piiraks artikli 96 kohaldamist, annavad EBA ja pädevad asutused üksteisele põhjendamatu viivituseta teavet, mida on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Selleks vahetavad pädevad asutused ja EBA mis tahes teavet järgmise kohta:

a)	olulise varapõhise tokeni emitent või olulise varapõhise tokeni emitenti otseselt või kaudselt kontrolliv isik või olulise varapõhise tokeni emitendi poolt kontrollitav isik;

b)	artikli 34 lõike 5 esimese lõigu punktis h osutatud kolmas isik, kellega olulise varapõhise tokeni emitendil on lepinguline kokkulepe;

c)	krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus või investeerimisühing, kes tagab tagatisvara hoidmise vastavalt artiklile 37;

d)	olulise e-raha tokeni emitent või olulise e-raha tokeni emitenti kontrolliv isik või olulise e-raha tokeni emitendi poolt otseselt või kaudselt kontrollitav isik;

e)	makseteenuse pakkuja, kes pakub makseteenuseid seoses oluliste e-raha tokenitega;

f)	füüsiline või juriidiline isik, kes levitab oluliste e-raha tokenite emitendi nimel olulisi e-raha tokeneid;

g)	krüptovarateenuse osutaja, kes pakub krüptovara hoidmist ja haldamist kliendi nimel seoses oluliste varapõhiste tokenite või oluliste e-raha tokenitega;

h)	krüptovara kauplemisplatvorm, mis on võtnud kauplemisele olulise varapõhise tokeni või olulise e-raha tokeni;

i)	punktides a–h osutatud isikute juhtorganid.

2. Pädev asutus võib keelduda käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud teabevahetuse taotluse või artiklites 123 ja 124 sätestatud uurimise või kohapealse kontrolli käigus tehtava koostöö taotluse alusel tegutsemast üksnes järgmistel juhtudel:

a)	taotluse rahuldamine kahjustaks tõenäoliselt tema enda uurimistegevust, õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamist või, kui see on kohaldatav, kriminaaluurimist;

b)	sama teo ja sama füüsilise või juriidilise isiku suhtes on juba algatatud kohtumenetlus taotluse saanud liikmesriigi kohtus;

c)	taotluse saanud liikmesriigis on sellise füüsilise või juriidilise isiku suhtes sama teoga seoses juba tehtud lõplik kohtuotsus.

Artikkel 130

EBA järelevalvemeetmed

1. Juhul kui EBA tuvastab, et olulise varapõhise tokeni emitent on pannud toime mõne V lisas loetletud rikkumise, võib ta võtta ühe või mitu järgmistest meetmetest:

a)	võtta vastu otsuse, millega nõutakse, et olulise varapõhise tokeni emitent lõpetaks rikkumisena käsitatava tegevuse;

b)	võtta vastu otsuse, millega määratakse trahvid või sunniraha vastavalt artiklitele 131 ja 132;

c)	võtta vastu otsuse, millega nõutakse olulise varapõhise tokeni emitendilt täiendava teabe esitamist, kui see on vajalik varapõhise tokeni omanike, eelkõige jaeklientide kaitsmiseks;

d)	võtta vastu otsuse, millega nõutakse, et olulise varapõhise tokeni emitent peataks krüptovara avaliku pakkumise maksimaalselt 30 järjestikuseks tööpäevaks korraga, kui on mõjuv põhjus kahtlustada, et käesolevat määrust on rikutud;

e)	võtta vastu otsuse, millega keelatakse olulise varapõhise tokeni avalik pakkumine, kui ta leiab, et käesolevat määrust on rikutud või kui tal on mõjuv põhjus kahtlustada, et seda võidakse rikkuda;

võtta vastu otsuse, millega nõutakse, et krüptovarateenuse osutaja, kes korraldab krüptovara kauplemisplatvormi, mis on võtnud kauplemisele olulise varapõhise tokeni, peataks sellise krüptovaraga kauplemise maksimaalselt 30 järjestikuseks tööpäevaks korraga, kui tal on mõjuv põhjus kahtlustada, et käesolevat määrust on rikutud;

g)	võtta vastu otsuse, millega keelatakse olulise varapõhise tokeniga kauplemine krüptovara kauplemisplatvormil, kui ta leiab, et käesolevat määrust on rikutud;

h)	võtta vastu otsuse, millega nõutakse olulise varapõhise tokeni emitendilt reklaamteadete muutmist, kui ta leiab, et reklaamteated ei ole artikliga 29 kooskõlas;

i)	võtta vastu otsuse reklaamteadete peatamise või keelamise kohta, kui on mõjuv põhjus kahtlustada, et käesolevat määrust on rikutud;

j)	võtta vastu otsuse, millega nõutakse, et olulise varapõhise tokeni emitent avalikustaks kogu olulise teabe, mis võib mõjutada hinnangut avalikult pakutavatele või kauplemisele võetud olulisele varapõhisele tokenile, et tagada tarbijakaitse või turu tõrgeteta toimimine;

k)	avaldada hoiatusi selle kohta, et olulise varapõhise tokeni emitent ei täida oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi;

l)	tunnistada kehtetuks olulise varapõhise tokeni emitendi tegevusloa;

m)	võtta vastu otsuse, millega nõutakse füüsilise isiku olulise varapõhise tokeni emitendi juhtorganist eemaldamist;

n)	nõuda, et tema järelevalve all olev olulise varapõhise tokeni emitent kehtestaks kõnealuse olulise varapõhise tokeni minimaalse nimiväärtuse või piiraks olulise varapõhise tokeni emissiooni mahtu kooskõlas artikli 23 lõikega 4 ja artikli 24 lõikega 3.

2. Juhul kui EBA tuvastab, et olulise e-raha tokeni emitent on pannud toime mõne VI lisas loetletud rikkumise, võib ta võtta ühe või mitu järgmistest meetmetest:

a)	võtta vastu otsuse, millega nõutakse, et olulise e-raha tokeni emitent lõpetaks rikkumisena käsitatava tegevuse;

b)	võtta vastu otsuse, millega määratakse trahvid või sunniraha vastavalt artiklitele 131 ja 132;

c)	võtta vastu otsuse, millega nõutakse olulise e-raha tokeni emitendilt täiendava teabe esitamist, kui see on vajalik olulise e-raha tokeni omanike, eelkõige jaeklientide kaitsmiseks;

d)	võtta vastu otsuse, millega nõutakse, et olulise e-raha tokeni emitent peataks krüptovara avaliku pakkumise maksimaalselt 30 järjestikuseks tööpäevaks korraga, kui on mõjuv põhjus kahtlustada, et käesolevat määrust on rikutud;

e)	võtta vastu otsuse, millega keelatakse olulise e-raha tokeni avalik pakkumine, kui ta leiab, et käesolevat määrust on rikutud või kui tal on mõjuv põhjus kahtlustada, et seda võidakse rikkuda;

võtta vastu otsuse, millega nõutakse, et asjaomane krüptovarateenuse osutaja, kes korraldab krüptovara kauplemisplatvormi, mis on võtnud kauplemisele olulisi e-raha tokeneid, peataks sellise krüptovaraga kauplemise maksimaalselt 30 järjestikuseks tööpäevaks korraga, kui tal on mõjuv põhjus kahtlustada, et käesolevat määrust on rikutud;

g)	võtta vastu otsuse, millega keelatakse oluliste e-raha tokenitega kauplemine krüptovara kauplemisplatvormil, kui ta leiab, et käesolevat määrust on rikutud;

h)	võtta vastu otsuse, millega nõutakse, et olulise e-raha tokeni emitent avalikustaks kogu olulise teabe, mis võib mõjutada hinnangut avalikult pakutavatele või kauplemisele võetud olulisele e-raha tokenile, et tagada tarbijakaitse või turu tõrgeteta toimimine;

i)	avaldada hoiatusi selle kohta, et olulise e-raha tokeni emitent ei täida oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi;

j)	nõuda, et tema järelevalve all olev olulise e-raha tokeni emitent kehtestaks kõnealuste olulise e-raha tokeni minimaalse nimiväärtuse või piiraks olulise e-raha tokeni emissiooni mahtu artikli 58 lõike 3 kohaldamise tulemusena.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete võtmisel arvestab EBA rikkumise laadi ja raskusastet, lähtudes järgmisest:

a)	rikkumise kestus ja sagedus;

b)	kas rikkumine on tinginud finantskuriteo või seda hõlbustanud või on muul viisil sellega seostatav;

c)	kas rikkumine on toonud ilmsiks olulisi või süsteemseid puudusi olulise varapõhise tokeni emitendi või olulise e-raha tokeni emitendi protseduurides, põhimõtetes ja riskijuhtimismeetmetes;

d)	kas rikkumine on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu;

e)	rikkumise eest vastutava olulise varapõhise tokeni emitendi või olulise e-raha tokeni emitendi vastutuse ulatus;

f)	rikkumise eest vastutava olulise varapõhise tokeni emitendi või olulise e-raha tokeni emitendi finantsseisund, mida näitab vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek ja netovara;

g)	rikkumise mõju oluliste varapõhiste tokenite või oluliste e-raha tokenite omanike huvidele;

h)	rikkumise eest vastutava olulise varapõhise tokeni emitendi või olulise e-raha tokeni emitendi poolt rikkumisega saadud kasu või ära hoitud kahju suurus või kolmandale isikule tekitatud kahju suurus, kui neid saab kindlaks määrata;

i)	rikkumise eest vastutava olulise varapõhise tokeni emitendi või olulise e-raha tokeni emitendi valmidus teha EBAga koostööd, ilma et see mõjutaks vajadust tagada selle isiku saadud kasu või ära hoitud kahju tagastamine;

j)	rikkumise eest vastutava olulise varapõhise tokeni emitendi või olulise e-raha tokeni emitendi varasemad rikkumised;

k)	meetmed, mida olulise varapõhise tokeni emitent või olulise e-raha tokeni emitent on võtnud pärast rikkumist, et hoida ära sellise rikkumise kordumine.

4. Enne lõike 1 punktides d–g ja punktis j osutatud meetmete võtmist teavitab EBA ESMAt ja, kui oluline varapõhine token järgib eurot või liikmesriigi ametlikku vääringut, mis ei ole euro, siis Euroopa Keskpanka või seda ametlikku vääringut emiteerivat asjaomase liikmesriigi keskpanka.

5. Enne lõikes 2 osutatud meetmete võtmist teavitab EBA olulise e-raha tokeni emitendi pädevat asutust ja selle liikmesriigi keskpanka, kelle ametlikku vääringut oluline e-raha token järgib.

6. EBA teeb kõik lõike 1 või 2 kohaselt võetud meetmed ilma põhjendamatu viivituseta teatavaks rikkumise eest vastutavale olulise varapõhise tokeni emitendile või olulise e-raha tokeni emitendile ning teavitab meetmest ka asjaomaseid pädevaid asutusi ja komisjoni. EBA avalikustab iga sellise otsuse oma veebisaidil kümne tööpäeva jooksul pärast sellise otsuse vastuvõtmise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsstabiilsust või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju. Selliselt avalikustatud teave ei tohi sisaldada isikuandmeid.

7. Lõikes 6 osutatud avalikustamine hõlmab järgmisi avaldusi:

a)	kinnitus selle kohta, et rikkumise eest vastutaval isikul on õigus kaevata otsus edasi Euroopa Kohtusse;

b)	vajaduse korral kinnitus selle kohta, et on esitatud edasikaebus, ja täpsustus, et selline kaebus ei peata otsuse täitmist;

c)	märkus selle kohta, et EBA apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise peatada vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 60 lõikele 3.

Artikkel 131

Trahvid

1. EBA võtab otsuse trahvi määramise kohta vastu kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 või 4, kui ta leiab vastavalt artikli 134 lõikele 8, et

a)	olulise varapõhise tokeni emitent või tema juhtorgani liige on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu pannud toime mõne V lisas loetletud rikkumise;

b)	olulise e-raha tokeni emitent või tema juhtorgani liige on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu pannud toime mõne VI lisas loetletud rikkumise.

Rikkumine loetakse tahtlikult toimepanduks, kui EBA tuvastab objektiivsed asjaolud, mis tõendavad, et emitent või tema juhtorgani liige on rikkumise toime pannud kavatsetult tegutsedes.

2. Lõikes 1 osutatud otsuse tegemisel võtab EBA arvesse rikkumise laadi ja raskusastet, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

a)	rikkumise kestus ja sagedus;

b)	kas rikkumine on tinginud finantskuriteo või seda hõlbustanud või on muul viisil sellega seostatav;

c)	kas rikkumine on toonud ilmsiks olulisi või süsteemseid puudusi olulise varapõhise tokeni emitendi või olulise e-raha tokeni emitendi protseduurides, põhimõtetes ja riskijuhtimismeetmetes;

d)	kas rikkumine on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu;

e)	rikkumise eest vastutava olulise varapõhise tokeni emitendi või olulise e-raha tokeni emitendi vastutuse ulatus;

f)	rikkumise eest vastutava olulise varapõhise tokeni emitendi või olulise e-raha tokeni emitendi finantsseisund, mida näitab vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek ja netovara;

g)	rikkumise mõju olulise varapõhise tokeni või olulise e-raha tokeni omanike huvidele;

h)	rikkumise eest vastutava olulise varapõhise tokeni emitendi või olulise e-raha tokeni emitendi poolt rikkumisega saadud kasu või ära hoitud kahju suurus või kolmandale isikule tekitatud kahju suurus, kui neid saab kindlaks määrata;

i)	rikkumise eest vastutava olulise varapõhise tokeni emitendi või olulise e-raha tokeni emitendi valmidus teha EBAga koostööd, ilma et see mõjutaks vajadust tagada selle isiku saadud kasu või ära hoitud kahju tagastamine;

j)	rikkumise eest vastutava olulise varapõhise tokeni emitendi või olulise e-raha tokeni emitendi varasemad rikkumised;

k)	meetmed, mida olulise varapõhise tokeni emitent või olulise e-raha tokeni emitent on võtnud pärast rikkumist, et hoida ära sellise rikkumise kordumine.

3. Oluliste varapõhiste tokenite emitentide puhul on lõikes 1 osutatud trahvi maksimumsumma kuni 12,5 % tema aastakäibest eelmisel majandusaastal või rikkumisega saadud kasu või ära hoitud kahju kahekordne summa, kui need on võimalik kindlaks määrata.

4. Oluliste e-raha tokenite emitentide puhul on lõikes 1 osutatud trahvi maksimumsumma kuni 10 % tema aastakäibest eelmisel majandusaastal või rikkumisega saadud kasu või ära hoitud kahju kahekordne summa, kui need on võimalik kindlaks määrata.

Artikkel 137

Järelevalvetasud

1. EBA võtab oluliste varapõhiste tokenite emitentidelt ja oluliste e-raha tokenite emitentidelt tasu. See tasu peab katma EBA järelevalveülesannete täitmise kulud, mis on seotud oluliste varapõhiste tokenite emitentide ja oluliste e-raha tokenite emitentidega vastavalt artiklile 117 ja 119, aga ka nende kulude hüvitamisega, mis pädevatel asutustel võivad tekkida käesoleva määruse kohaselt tegutsedes, eelkõige tulenevalt ülesannete delegeerimisest kooskõlas artikliga 138.

2. Ühelt olulise varapõhise tokeni emitendilt nõutava tasu suurus peab olema proportsionaalne tema tagatisvara suurusega ja katma kõik kulud, mis EBA-l tekivad käesoleva määruse kohaste järelevalveülesannete täitmisel.

Ühelt olulise e-raha tokeni emitendilt nõutava tasu suurus peab olema proportsionaalne raha vastu vahetatava e-raha tokeni emissiooni mahuga ning see peab katma kõik kulud, mis EBA-l tekivad käesoleva määruse kohaste järelevalveülesannete täitmisel, sealhulgas nimetatud ülesannete täitmisel tekkinud kulude hüvitamine.

3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 139 hiljemalt 30. juuniks 2024 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, täpsustades täiendavalt tasu liiki, seda, mille eest tasu tuleb maksta, tasu suurust ja tasu maksmise viisi ning käesoleva artikli lõike 2 kohaselt üksuse kohta EBA-le tasutava maksimaalse summa arvutamise meetodit.

Artikkel 142

Aruanne krüptovaraga seotud viimaste suundumuste kohta

1. Komisjon esitab hiljemalt 30. detsembriks 2024 ning pärast EBA ja ESMAga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande krüptovaraga seotud viimaste suundumuste kohta, eelkõige küsimustes, mida käesolevas määruses ei käsitleta, lisades vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

2. Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab vähemalt järgmist:

hinnang detsentraliseeritud rahastamise arengule krüptovaraturgudel ja ilma emitendi või krüptovarateenuse osutajata toimivate detsentraliseeritud krüptovarasüsteemide asjakohasele regulatiivsele käsitlemisele, sealhulgas hinnang detsentraliseeritud rahastamise reguleerimise vajalikkusele ja teostatavusele;

b)	hinnang, mis käsitleb krüptovara laenuks andmise ja laenuks võtmise reguleerimise vajadust ja teostatavust;

c)	hinnang e-raha tokenite ülekandmisega seotud teenuste käsitlemise kohta, kui seda ei ole hinnatud direktiivi (EL) 2015/2366 läbivaatamisel;

d)	hinnang ainulaadse ja mitteasendatava krüptovara turgude arengule ja sellise krüptovara asjakohasele regulatiivsele käsitlemisele, sealhulgas hinnang ainulaadse ja mitteasendatava krüptovara pakkujate ning sellise krüptovaraga seotud teenuste osutajate reguleerimise vajalikkusele ja teostatavusele.

Artikkel 143

Üleminekumeetmed

1. Artikleid 4–15 ei kohaldata krüptovara avalike pakkumiste suhtes, mis lõppesid enne 30. detsembrit 2024.

2. Erandina II jaotisest kohaldatakse muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite suhtes, mis võeti kauplemisele enne 30. detsembrit 2024, ainult järgmisi nõudeid:

a)	artikleid 7 ja 9 kohaldatakse reklaamteadete suhtes, mis avaldatakse pärast 30. detsembrit 2024;

b)	kauplemisplatvormide korraldajad tagavad hiljemalt 31. detsembriks 2027, et käesolevas määruses nõutud juhtudel koostatakse, tehakse teatavaks ja avaldatakse krüptovara valge raamat kooskõlas artiklitega 6, 8 ja 9 ning et seda ajakohastatakse vastavalt artiklile 12.

3. Krüptovarateenuse osutajad, kes osutasid oma teenuseid kohaldatavate õigusaktide alusel enne 30. detsembrit 2024, võivad jätkata tegutsemist kuni 1. juulini 2026 või kuni neile vastavalt artiklile 63 kas antakse tegevusluba või keeldutakse selle andmisest, olenevalt sellest, kumb leiab aset varem.

Liikmesriik võib otsustada mitte kasutada krüptovarateenuse osutajatele esimeses lõigus sätestatud üleminekukorda või lühendada selle kestust, kui liikmesriik leiab, et tema riigisisene õigusraamistik, mida kohaldatakse enne 30. detsembrit 2024, on leebem kui käesolev määrus.

Hiljemalt 30. juuniks 2024 teeb liikmesriik komisjonile ja ESMA-le teatavaks, kas ta on teises lõigus sätestatud võimalust kasutanud ning üleminekukorra kestuse.

4. Varapõhiste tokenite emitendid, välja arvatud krediidiasutused, kes emiteerisid varapõhiseid tokeneid kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega enne 30. juunit 2024, võivad jätkata tegutsemist seni, kuni neile vastavalt artiklile 21 kas antakse tegevusluba või keeldutakse selle andmisest, tingimusel et nad taotlevad tegevusluba enne 30. juulit 2024.

5. Krediidiasutused, kes emiteerisid varapõhiseid tokeneid kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega enne 30. juunit 2024, võivad jätkata tegutsemist kuni krüptovara valge raamatu artikli 17 kohase heakskiitmise või heakskiitmisest keeldumiseni, tingimusel et nad teavitavad oma pädevat asutust vastavalt kõnealuse artikli lõikele 1 enne 30. juulit 2024.

6. Erandina artiklitest 62 ja 63 võivad liikmesriigid kohaldada lihtsustatud korda selliste tegevusloataotluste menetlemisel, mille on ajavahemikul 30. detsembrist 2024 kuni 1. juulini 2026 esitanud üksused, kellel oli 30. detsembril 2024 lubatud osutada krüptovarateenuseid riigisisese õiguse alusel. Pädevad asutused veenduvad enne lihtsustatud korras tegevusloa andmist, et V jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud nõuded on täidetud.

7. EBA täidab järelevalvekohustust vastavalt artiklile 117 alates kuupäevast, mil hakatakse kohaldama artikli 43 lõikes 11 osutatud delegeeritud õigusakte.

Artikkel 149

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 30. detsembrist 2024.

3. Erandina lõikest 2 kohaldatakse III ja IV jaotist alates 30. juunist 2024.

4. Erandina käesoleva artikli lõigetest 2 ja 3 kohaldatakse artikli 2 lõiget 5, artikli 3 lõiget 2, artikli 6 lõikeid 11 ja 12, artikli 14 lõike 1 teist lõiku, artikli 17 lõiget 8, artikli 18 lõikeid 6 ja 7, artikli 19 lõikeid 10 ja 11, artikli 21 lõiget 3, artikli 22 lõikeid 6 ja 7, artikli 31 lõiget 5, artikli 32 lõiget 5, artikli 34 lõiget 13, artikli 35 lõiget 6, artikli 36 lõiget 4, artikli 38 lõiget 5, artikli 42 lõiget 4, artikli 43 lõiget 11, artikli 45 lõikeid 7 ja 8, artikli 46 lõiget 6, artikli 47 lõiget 5, artikli 51 lõikeid 10 ja 15, artikli 60 lõikeid 13 ja 14, artikli 61 lõiget 3, artikli 62 lõikeid 5 ja 6, artikli 63 lõiget 11, artikli 66 lõiget 6, artikli 68 lõiget 10, artikli 71 lõiget 5, artikli 72 lõiget 5, artikli 76 lõiget 16, artikli 81 lõiget 15, artikli 82 lõiget 2, artikli 84 lõiget 4, artikli 88 lõiget 4, artikli 92 lõikeid 2 ja 3, artikli 95 lõikeid 10 ja 11, artikli 96 lõiget 3, artikli 97 lõiget 1, artikli 103 lõiget 8, artikli 104 lõiget 8, artikli 105 lõiget 7, artikli 107 lõikeid 3 ja 4, artikli 109 lõiget 8 ning artikli 119 lõiget 8, artikli 134 lõiget 10, artikli 137 lõiget 3 ja artiklit 139 alates 29. juunist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. mai 2023

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

P. KULLGREN

(1) ELT C 152, 29.4.2021, lk 1.

(2) ELT C 155, 30.4.2021, lk 31.

(3) Euroopa Parlamendi 20. aprilli 2023. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. mai 2023. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(12) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).

(15) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(22) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(26) ELT C 337, 23.8.2021, lk 4.

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.7.2019, lk 1).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiv 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011(ELT L 333, 27.12.2022, lk 1).

(38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 8).

(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43).

(40) Komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 26).

(41) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1).

(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(43) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1).

(44) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1).

(45) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ja määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

(46) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).

(47) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64).

I LISA

MUU KRÜPTOVARA KUI VARAPÕHISTE TOKENITE JA E-RAHA TOKENITE KRÜPTOVARA VALGES RAAMATUS AVALIKUSTATAV TEAVE

A osa: teave pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku kohta

Nimi.

2.	Õiguslik vorm.

3.	Registreeritud aadress ja peakontor, kui need on erinevad.

4.	Registrisse kandmise kuupäev.

5.	Juriidilise isiku tunnus või muu kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt nõutav tunnus.

6.	Pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku kontakttelefoninumber ja e-posti aadress ning ajavahemik (päevades), mille jooksul investor, kes võtab pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isikuga selle telefoninumbri või e-posti aadressi kaudu ühendust, saab vastuse.

7.	Kui see on kohaldatav, siis emaettevõtja nimi.

8.	Pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku juhtorgani liikmete andmed, tegevusaadressid ja ülesanded.

9.	Pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku ja, kui see on kohaldatav, tema emaettevõtja äri- või kutsetegevus.

10.

Pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku finantsseisund viimase kolme aasta jooksul või kui pakkuja või kauplemisele võtmist taotlev isik ei ole asutatud viimase kolme aasta jooksul, tema finantsseisund alates tema registreerimise kuupäevast.

Finantsseisundi hindamise aluseks on õiglane ülevaade pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku äritegevuse arengust ja tulemustest ning tema seisundist igal aastal ja vaheperioodil, mille kohta nõutakse varasemat finantsteavet, sealhulgas oluliste muutuste põhjused.

Ülevaade on äritegevuse mastaapi ja keerukust arvestav pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku äritegevuse ja seisundi arengut ja tulemusi käsitlev tasakaalustatud ja terviklik analüüs.

B osa: teave emitendi kohta, kui emitent ei ole pakkuja või kauplemisele võtmist taotlev isik

Nimi.

2.	Õiguslik vorm.

3.	Registreeritud aadress ja peakontor, kui need on erinevad.

4.	Registrisse kandmise kuupäev.

5.	Juriidilise isiku tunnus või muu kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt nõutav tunnus.

6.	Kui see on kohaldatav, emaettevõtja nimi.

7.	emitendi juhtorgani liikmete andmed, tegevusaadressid ja ülesanded.

8.	emitendi ja, kui see on kohaldatav, tema emaettevõtja äri- või kutsetegevus.

C osa: teave kauplemisplatvormi korraldaja kohta juhul, kui ta koostab krüptovara valge raamatu

Nimi.

2.	Õiguslik vorm.

3.	Registreeritud aadress ja peakontor, kui need on erinevad.

4.	Registrisse kandmise kuupäev.

5.	Juriidilise isiku tunnus või muu kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt nõutav tunnus.

6.	Kui see on kohaldatav, emaettevõtja nimi.

7.	Põhjus, miks kõnealune korraldaja koostas krüptovara valge raamatu.

8.	Korraldaja juhtorgani liikmete andmed, tegevusaadressid ja ülesanded.

9.	Korraldaja ja, kui see on kohaldatav, tema emaettevõtja äri- või kutsetegevus.

D osa: teave krüptovaraprojekti kohta

1.	Krüptovaraprojekti ja krüptovara nimi (kui see erineb pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku nimest) ning lühend või tähis.

2.	Krüptovaraprojekti lühikirjeldus.

3.	Andmed kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta (sh ettevõtte tegevusaadressid või alaline asukoht), kes on seotud krüptovaraprojekti elluviimisega, nt nõustajad, arendusmeeskond ja krüptovarateenuse osutajad.

4.	Kui krüptovaraprojekt puudutab kasutustokeneid, siis väljatöötatavate kaupade või teenuste peamised omadused.

5.	Teave krüptovaraprojekti kohta, eelkõige projekti senised ja tulevased olulised vahe-eesmärgid ning, kui see on kohaldatav, projekti jaoks juba eraldatud vahendid.

6.	Kui see on kohaldatav, siis vastu võetud raha või muu krüptovara kavandatud kasutamine.

E osa: teave krüptovara avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kohta

1.	Märge selle kohta, kas krüptovara valge raamat käsitleb krüptovara avalikku pakkumist või selle kauplemisele võtmist.

2.	Avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise taotlemise põhjused.

3.	Kui see on kohaldatav, siis summa, mida avaliku pakkumise käigus kavatsetakse kaasata rahas või muus krüptovaras, sealhulgas, kui see on kohaldatav, krüptovara avalikule pakkumisele seatud minimaalse ja maksimaalse märkimise eesmärk ning kas aktsepteeritakse ülemärkimist ja kuidas see jaotatakse.

4.	Krüptovara avaliku pakkumise emissioonihind (ametlikus vääringus või muus krüptovaras), kõik kohaldatavad märkimistasud või meetod, mille kohaselt pakkumishind määratakse.

5.	Kui see on kohaldatav, siis avalikult pakutavate või kauplemisele võetavate krüptovarade koguarv.

6.	Märge selle kohta, millistele tulevastele omanikele on avalikult pakutav krüptovara või kauplemisele võetav krüptovara suunatud, kaasa arvatud sellise krüptovara omanike liigiga seotud võimalikud piirangud.

Eraldi teade selle kohta, et krüptovara avalikul pakkumisel osalevatele ostjatele makstakse tagasi nende rahaline osalus, kui avaliku pakkumise lõpus ei saavutata minimaalset märkimise eesmärki, kui nad kasutavad artiklis 13 sätestatud taganemisõigust või kui pakkumine tühistatakse, koos tagasimaksemehhanismi üksikasjaliku kirjeldusega, mis sisaldab muu hulgas tagasimaksete tegemise eeldatavat ajakava.

8.	Teave krüptovara avaliku pakkumise eri etappide kohta, kaasa arvatud teave krüptovara varastele ostjatele mõeldud allahindluse kohta (avaliku pakkumise eelne müük); kui mõne ostja puhul kasutatakse allahindlust, siis ostuhinna erinevuse selgitus ja teistele investoritele avalduva mõju kirjeldus.

9.	Tähtajalise pakkumise korral märkimisperiood, mille jooksul avalik pakkumine toimub.

10.	Artiklis 10 osutatud raha või krüptovara kaitsmise kord tähtajalise avaliku pakkumise või taganemistähtaja jooksul.

11.	Makseviisid pakutava krüptovara ostmiseks ja väärtuse ostjatele ülekandmise meetodid, kui ostjatel on õigus saada tagasimakset.

12.	Avalike pakkumiste puhul teave taganemisõiguse kohta, nagu on osutatud artiklis 13.

13.	Teave selle kohta, kuidas ja millise ajakava kohaselt kantakse ostetud krüptovara üle omanikele.

14.	Teave tehniliste nõuete kohta, mida ostja peab täitma, et krüptovara hoida.

15.	Kui see on kohaldatav, siis krüptovara pakkumise korraldamise eest vastutava krüptovarateenuse osutaja nimi ja pakkumise korraldamise vorm (siduva kohustuse võtmisega või ilma selleta).

16.	Kui see on kohaldatav, siis krüptovara kauplemisplatvormi nimi, kus kauplemisele võtmist taotletakse, ning teave selle kohta, kuidas investorid saavad juurdepääsu sellistele kauplemisplatvormidele ja millised on sellega seotud kulud.

17.	Krüptovara avaliku pakkumisega seotud kulud.

18.	Avaliku pakkumise või kauplemisele võtmisega seotud isikute võimalikud huvide konfliktid, mis tekivad seoses pakkumise või kauplemisele võtmisega.

19.	Krüptovara avaliku pakkumise suhtes kohaldatav õigus ja pädev kohus.

F osa: teave krüptovara kohta

1.	Krüptovara liik, mida pakutakse avalikult või mille kauplemisele võtmist taotletakse.

Pakutava või kauplemisele võetava krüptovara omaduste, sealhulgas sellise teabe, mis on vajalik krüptovara valge raamatu liigitamiseks artiklis 109 osutatud registris, nii nagu on täpsustatud sama artikli lõikes 8, ja funktsioonide kirjeldus, kaasa arvatud teave selle kohta, millal kavatsetakse neid funktsioone kasutada.

G osa: teave krüptovaraga seotud õiguste ja kohustuste kohta

1.	Ostja õiguste ja kohustuste (kui neid on) kirjeldus ning nende õiguste kasutamise kord ja tingimused.

2.	Nende tingimuste kirjeldus, mille alusel võib õigusi ja kohustusi muuta.

3.	Kui see on kohaldatav, siis teave asjaomase emitendi krüptovara edasiste avalike pakkumiste kohta ning emitendi endale jäetud krüptovarade arv.

4.	Kui krüptovara avalik pakkumine või selle kauplemisele võtmine puudutab kasutustokeneid, siis teave nende kaupade või teenuste kvaliteedi ja kvantiteedi kohta, millele antakse kasutustokeniga juurdepääs.

5.	Kui krüptovara avalik pakkumine või selle kauplemisele võtmine puudutab kasutustokeneid, siis teave selle kohta, kuidas saab kasutustokeneid lunastada nende kaupade või teenuste vastu, millega nad seotud on.

6.	Kui kauplemisele võtmist ei ole taotletud, siis teave selle kohta, kuidas ja kus saab krüptovara pärast avalikku pakkumist osta või müüa.

7.	Pakutava või kauplemisele võetud krüptovara võõrandamisega seotud piirangud.

8.	Kui krüptovaral on protokollid, millega suurendatakse või vähendatakse nõudluse muutumise korral selle pakkumist, siis kirjeldus selliste protokollide toimimise kohta.

9.	Kui see on kohaldatav, siis krüptovara väärtust kaitsvate kaitseskeemide ja hüvitusskeemide kirjeldus.

10.	Krüptovara suhtes kohaldatav õigus ja pädev kohus.

H osa: teave kasutatava tehnoloogia kohta

1.	Teave alustehnoloogia, sh kasutatud hajusraamatu tehnoloogia, protokollide ja tehniliste standardite kohta.

2.	Kui see on kohaldatav, siis konsensusmehhanism.

3.	Tehingute turvalisuse tagamiseks vajalikud stiimulmehhanismid ja võimalikud kehtivad tasud.

4.	Kui krüptovara emiteeritakse, kantakse üle või säilitatakse, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat, mida korraldab emitent, pakkuja või nende nimel tegutsev kolmas isik, siis sellise hajusraamatu tehnoloogia toimimise üksikasjalik kirjeldus.

5.	Teave kasutatud tehnoloogia auditeerimise tulemuste kohta, kui selline audit on läbi viidud.

I osa: teave riskide kohta

1.	Krüptovara avaliku pakkumise või kauplemisele võtmisega seotud riskide kirjeldus.

2.	emitendiga seotud riskide kirjeldus, kui emitent ei ole pakkuja või kauplemisele võtmist taotlev isik.

3.	Krüptovaraga seotud riskide kirjeldus.

4.	Projekti rakendamisega seotud riskide kirjeldus.

5.	Kasutatava tehnoloogiaga seotud riskide kirjeldus ja riskimaandamismeetmed (kui neid on).

II LISA

VARAPÕHISE TOKENI KRÜPTOVARA VALGES RAAMATUS AVALIKUSTATAV TEAVE

A osa: teave varapõhise tokeni emitendi kohta

Nimi.

2.	Õiguslik vorm.

3.	Registreeritud aadress ja peakontor, kui need on erinevad.

4.	Registrisse kandmise kuupäev.

5.	Juriidilise isiku tunnus või muu kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt nõutav tunnus.

6.	Kui see on kohaldatav, emaettevõtja andmed.

7.	emitendi juhtorgani liikmete andmed, tegevusaadressid ja ülesanded.

8.	emitendi ja, kui see on kohaldatav, tema emaettevõtja äri- või kutsetegevus.

emitendi finantsseisund viimase kolme aasta jooksul või kui emitent ei ole asutatud viimase kolme aasta jooksul, tema finantsseisund alates tema registreerimise kuupäevast.

Finantsseisundi hindamise aluseks on õiglane ülevaade emitendi äritegevuse arengust ja tulemustest ning tema seisundist igal aastal ja vaheperioodil, mille kohta nõutakse varasemat finantsteavet, sealhulgas oluliste muutuste põhjused.

Ülevaade on äritegevuse mastaapi ja keerukust arvestav emitendi äritegevuse ja seisundi arengut ja tulemusi käsitlev tasakaalustatud ja terviklik analüüs.

10.	emitendi juhtimiskorra üksikasjalik kirjeldus.

11.	Varapõhise tokeni emitendi tegevusloa andmed ning sellise tegevusloa andnud pädeva asutuse nimi, välja arvatud artikli 17 kohaselt tegevusloa nõudest vabastatud varapõhise tokeni emitendi puhul. Krediidiasutuste puhul päritoluliikmesriigi pädeva asutuse nimi.

12.

Kui varapõhise tokeni emitent emiteerib ka muud krüptovara või kui tal on lisaks ka muu krüptovaraga seotud tegevusi, tuleks see selgelt märkida; emitent peaks samuti märkima, kas emitendi ja krüptovara emiteerimiseks kasutatava hajusraamatu tehnoloogiat haldava üksuse vahel on seos, sealhulgas kas protokolle juhib või kontrollib projektis osalejatega tihedalt seotud isik.

B osa: teave varapõhise tokeni kohta

1.	Varapõhise tokeni nimi ning lühend või tähis.

2.	Varapõhise tokeni omaduste kirjeldus, sealhulgas andmed, mis on vajalikud krüptovara valge raamatu liigitamiseks artiklis 109 osutatud registris, nii nagu on täpsustatud kooskõlas sama artikli lõikega 8.

3.	Andmed kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta (sh ettevõtte tegevusaadressid või äriühingu asukoht), kes on seotud varapõhise tokeni kasutuselevõtmisega, nagu nõustajad, arendusmeeskond ja krüptovarateenuse osutajad.

4.	Artikli 34 lõike 5 esimese lõigu punktis h osutatud kolmandate isikute rolli, kohustuste ja vastutuse kirjeldus.

5.	Teave seoses varapõhiste tokenitega tehtavate plaanide kohta, sh seniste ja tulevaste oluliste vahe-eesmärkide kirjeldus ning, kui see on kohaldatav, juba eraldatud vahendite kirjeldus.

C osa: teave varapõhise tokeni avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kohta

1.	Märge selle kohta, kas krüptovara valge raamat käsitleb varapõhise tokeni avalikku pakkumist või selle kauplemisele võtmist.

Kui see on kohaldatav, siis summa, mida varapõhise tokeni avaliku pakkumise käigus kavatsetakse kaasata rahas või muus krüptovaras, sealhulgas, kui see on kohaldatav, varapõhise tokeni avalikule pakkumisele seatud minimaalse ja maksimaalse märkimise eesmärk ning kas aktsepteeritakse ülemärkimist ja kuidas ülemärkimise korral ülemärkimist jaotatakse.

3.	Kui see on kohaldatav, siis avalikult pakutava või kauplemisele võetava varapõhise tokeni ühikute koguarv.

4.	Märge selle kohta, millistele tulevastele omanikele on avalikult pakutav varapõhine token või kauplemisele võetav varapõhine token suunatud, kaasa arvatud sellise varapõhise tokeni omanike liigiga seotud võimalikud piirangud.

Eraldi teade selle kohta, et varapõhise tokeni avalikul pakkumisel osalevatele ostjatele makstakse tagasi nende rahaline osalus, kui avaliku pakkumise lõpus ei saavutata minimaalset märkimise eesmärki, mis sisaldab muu hulgas tagasimaksete tegemise eeldatavat ajakava; märkimise maksimaalse eesmärgi ületamise tagajärjed tuleks selgelt välja tuua.

Teave varapõhise tokeni avaliku pakkumise eri etappide kohta, kaasa arvatud teave varapõhise tokeni varastele ostjatele mõeldud allahindluse kohta (avaliku pakkumise eelne müük), ja kui mõne ostja puhul kasutatakse allahindlust, siis ostuhinna erinevuse selgitus ja teistele investoritele avalduva mõju kirjeldus.

7.	Tähtajaliste pakkumiste korral märkimisperiood, mille jooksul avalik pakkumine toimub.

8.	Pakutava varapõhise tokeni ostmiseks ja lunastamiseks kasutatavad makseviisid.

9.	Teave selle kohta, kuidas ja millise ajakava kohaselt kantakse ostetud varapõhine token omanikele üle.

10.	Teave tehniliste nõuete kohta, mida ostja peab täitma, et varapõhist tokenit hoida.

11.	Kui see on kohaldatav, siis varapõhise tokeni pakkumise korraldamise eest vastutava krüptovarateenuse osutaja nimi ja sellise pakkumise korraldamise vorm (siduva kohustuse võtmisega või ilma selleta).

12.	Kui see on kohaldatav, siis krüptovara kauplemisplatvormi nimi, kus kauplemisele võtmist taotletakse, ning teave selle kohta, kuidas investorid saavad juurdepääsu sellistele kauplemisplatvormidele ja millised on sellega seotud kulud.

13.	Varapõhise tokeni avaliku pakkumisega seotud kulud.

14.	Avaliku pakkumise või kauplemisele võtmisega seotud isikute võimalikud huvide konfliktid, mis tekivad seoses pakkumise või kauplemisele võtmisega.

15.	Varapõhise tokeni avaliku pakkumise suhtes kohaldatav õigus ja pädev kohus.

D osa: teave varapõhise tokeniga seotud õiguste ja kohustuste kohta

1.	Pakutava või kauplemisele võetava varapõhise tokeni omaduste ja funktsioonide kirjeldus, kaasa arvatud teave selle kohta, millal kavatsetakse neid funktsioone kasutada.

2.	Ostja õiguste ja kohustuste (kui neid on) kirjeldus ning nende õiguste kasutamise kord ja tingimused.

3.	Nende tingimuste kirjeldus, mille alusel võib õigusi ja kohustusi muuta.

4.	Kui see on kohaldatav, siis teave asjaomase emitendi varapõhise tokeni tulevaste avalike pakkumiste kohta ning emitendi endale jäetud varapõhise tokeni ühikute arv.

5.	Kui kauplemisele võtmist ei ole taotletud, siis teave selle kohta, kuidas ja kus saab varapõhist tokenit pärast avalikku pakkumist osta või müüa.

6.	Pakutava või kauplemisele võetud varapõhise tokeni võõrandamisega seotud piirangud.

7.	Kui varapõhisel tokenil on protokollid, millega suurendatakse või vähendatakse nõudluse muutumise korral nende pakkumist, siis kirjeldus selliste protokollide toimimise kohta.

8.	Kui see on kohaldatav, siis varapõhise tokeni väärtust kaitsvate kaitse- ja hüvitusskeemide kirjeldus.

Teave õiguste laadi ja täitmisele pööratavuse kohta, sealhulgas alaline õigus nõuda lunastamist ja nõudeõigus, mis omanikel ja artikli 39 lõikes 2 osutatud juriidilistel või füüsilistel isikutel võib olla emitendi vastu, sealhulgas teave selle kohta, kuidas selliseid õigusi käsitletakse maksejõuetusmenetluse korral, teave selle kohta, kas eri omanikele on antud erinevad õigused, ning sellise erineva kohtlemise mittediskrimineerivad põhjused.

10.

Varapõhise tokeniga omanikele loodava nõudeõiguse üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas

a)	iga aluseks oleva vara kirjeldus ja iga sellise vara konkreetne osakaal;

b)	seos aluseks oleva vara väärtuse ning nõude ja tagatisvara portfelli summa vahel ning

c)	kirjeldus, kuidas toimub nõude komponentide õiglane ja läbipaistev hindamine, milles määratakse vajaduse korral kindlaks sõltumatud pooled.

11.	Kui see on kohaldatav, siis teave korra kohta, mille emitent on kehtestanud, et tagada varapõhise tokeni likviidsus, sh sellise likviidsuse tagamise eest vastutavate üksuste nimed.

12.	Kaebuste esitamiseks vajalikud kontaktandmed ning kaebuste käsitlemise korra ja võimaliku vaidluste lahendamise mehhanismi või kaebemenetluse kirjeldus, mille varapõhise tokeni emitent on kehtestanud.

13.	Omanike õiguste kirjeldus, kui emitent ei ole võimeline oma kohustusi täitma, sealhulgas maksejõuetuse korral.

14.	Õiguste kirjeldus seoses finantsseisundi taastamise kava rakendamisega.

15.	Õiguste kirjeldus seoses lunastamiskava rakendamisega.

16.	Üksikasjalik teave selle kohta, kuidas varapõhist tokenit lunastatakse, sealhulgas selle kohta, kas omanik saab valida lunastamise vormi, ülekandmise vormi või ametliku vääringu, milles lunastamine toimub.

17.	Varapõhise tokeni suhtes kohaldatav õigus ja pädev kohus.

E osa: teave kasutatava tehnoloogia kohta

1.	Teave kasutatava tehnoloogia, sh kasutatava hajusraamatu tehnoloogia, samuti protokollide ja tehniliste standardite kohta, mis võimaldavad varapõhiseid tokeneid hoida, säilitada ja üle kanda.

2.	Kui see on kohaldatav, siis konsensusmehhanism.

3.	Tehingute turvalisuse tagamiseks vajalikud stiimulmehhanismid ja võimalikud kehtivad tasud.

4.	Kui varapõhist tokenit emiteeritakse, kantakse üle või säilitatakse, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat, mida korraldab emitent või emitendi nimel tegutsev kolmas isik, siis sellise hajusraamatu tehnoloogia toimimise üksikasjalik kirjeldus.

5.	Teave kasutatud tehnoloogia auditeerimise tulemuste kohta, kui selline audit on läbi viidud.

F osa: teave riskide kohta

1.	Tagatisvara portfelliga seotud riskid, kui emitent ei suuda oma kohustusi täita.

2.	Varapõhise tokeni emitendiga seotud riskide kirjeldus.

3.	Varapõhise tokeni avaliku pakkumise või kauplemisele võtmisega seotud riskide kirjeldus.

4.	Varapõhise tokeniga, eelkõige alusvaraga seotud riskide kirjeldus.

5.	Varapõhise tokeni projekti käivitamisega seotud riskide kirjeldus.

6.	Kasutatava tehnoloogiaga seotud riskide kirjeldus ja riskimaandamismeetmed (kui neid on).

G osa: teave tagatisvara portfelli kohta

1.	Sellise mehhanismi üksikasjalik kirjeldus, mille eesmärk on viia tagatisvara portfelli väärtus vastavusse varapõhise tokeniga seotud nõudega, mis hõlmab ka õiguslikke ja tehnilisi aspekte.

2.	Tagatisvara portfelli ja selle koosseisu üksikasjalik kirjeldus.

3.	Varapõhiste tokenite emiteerimise ja lunastamise mehhanismide kirjeldus.

4.	Teave selle kohta, kas osa tagatisvarast investeeritakse, ja kui see on kohaldatav, siis selle tagatisvara investeerimise põhimõtete kirjeldus.

5.	Tagatisvara hoidmise korra kirjeldus, sealhulgas tagatisvara eraldamine, ning nende krüptovarateenuse osutajate nimed, kes hoiavad ja haldavad krüptovara kliendi nimel, ning tagatisvara hoidjaks nimetatud krediidiasutuste või investeerimisühingute nimed.

III LISA

E-RAHA TOKENI KRÜPTOVARA VALGES RAAMATUS AVALIKUSTATAV TEAVE

A osa: teave e-raha tokeni emitendi kohta

Nimi.

2.	Õiguslik vorm.

3.	Registreeritud aadress ja peakontor, kui need on erinevad.

4.	Registrisse kandmise kuupäev.

5.	Juriidilise isiku tunnus või muu kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt nõutav tunnus.

6.	emitendi kontakttelefoninumber ja e-posti aadress ning ajavahemik (päevades), mille jooksul investor, kes võtab emitendiga selle telefoninumbri või e-posti aadressi kaudu ühendust, saab vastuse.

7.	Kui see on kohaldatav, siis emaettevõtja andmed.

8.	emitendi juhtorgani liikmete andmed, tegevusaadressid ja ülesanded.

9.	emitendi ja, kui see on kohaldatav, tema emaettevõtja äri- või kutsetegevus.

10.	Võimalikud huvide konfliktid.

11.

Kui e-raha tokeni emitent emiteerib ka muud krüptovara või kui tal on lisaks ka muid krüptovaraga seotud tegevusi, tuleks see selgelt märkida; emitent peaks samuti märkima, kas emitendi ja krüptovara emiteerimiseks kasutatava hajusraamatu tehnoloogiat haldava üksuse vahel on seos, sealhulgas kas protokolle juhib või kontrollib projektis osalejatega tihedalt seotud isik.

12.

emitendi viimase kolme aasta finantsseisund või kui emitent ei ole asutatud viimase kolme aasta jooksul, tema finantsseisund alates tema registreerimise kuupäevast.

Ülevaade on äritegevuse mastaapi ja keerukust arvestav emitendi äritegevuse ja seisundi arengut ja tulemusi käsitlev tasakaalustatud ja terviklik analüüs.

13.	E-raha tokeni emitendi tegevusloa andmed ning sellise tegevusloa andnud pädeva asutuse nimi, välja arvatud artikli 48 lõigete 4 ja 5 kohaselt tegevusloa nõudest vabastatud e-raha tokeni emitendi puhul.

B osa: teave e-raha tokeni kohta

1.	Nimi ja lühend.

2.	E-raha tokeni omaduste kirjeldus, sealhulgas andmed, mis on vajalikud krüptovara valge raamatu liigitamiseks artiklis 109 osutatud registris, nii nagu on täpsustatud kooskõlas sama artikli lõikega 8.

3.	Andmed kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta (sh ettevõtte tegevusaadressid ja/või alaline asukoht), kes on seotud projekteerimise ja arendamisega, nt nõustajad, arendusmeeskond ja krüptovarateenuse osutajad.

C osa: teave e-raha tokeni avaliku pakkumise või kauplemisele lubamise kohta

1.	Märge selle kohta, kas krüptovara valge raamat käsitleb e-raha tokeni avalikku pakkumist või selle kauplemisele võtmist.

2.	Kui see on kohaldatav, siis avalikult pakutava või kauplemisele võetava e-raha tokeni ühikute koguarv.

3.	Kui see on kohaldatav, siis nende krüptovara kauplemisplatvormide nimed, kus taotletakse e-raha tokeni kauplemisele võtmist.

4.	E-raha tokeni avaliku pakkumise suhtes kohaldatav õigus ja pädev kohus.

D osa: teave e-raha tokenitega seotud õiguste ja kohustuste kohta

1.	E-raha tokeni omaniku õiguste ja kohustuste (kui neid on) üksikasjalik kirjeldus, sh õigus nõuda tokenite lunastamist nende nimiväärtuses ning selliste õiguste kasutamise kord ja tingimused.

2.	Nende tingimuste kirjeldus, mille alusel võib õigusi ja kohustusi muuta.

3.	Omanike õiguste kirjeldus, kui emitent ei ole võimeline oma kohustusi täitma, sealhulgas maksejõuetuse korral.

4.	Õiguste kirjeldus seoses finantsseisundi taastamise kava rakendamisega.

5.	Õiguste kirjeldus seoses lunastamiskava rakendamisega.

6.	Kaebuste esitamiseks vajalikud kontaktandmed ning kaebuste käsitlemise korra ja võimaliku vaidluste lahendamise mehhanismi või kaebemenetluse kirjeldus, mille e-raha tokeni emitent on kehtestanud.

7.	Kui see on kohaldatav, siis krüptovara väärtust kaitsvate kaitseskeemide ja hüvitusskeemide kirjeldus.

8.	E-raha tokeni suhtes kohaldatav õigus ja pädev kohus.

E osa: teave kasutatava tehnoloogia kohta

1.	Teave kasutatava tehnoloogia, sh kasutatava hajusraamatu tehnoloogia, samuti protokollide ja tehniliste standardite kohta, mis võimaldavad e-raha tokeneid hoida, säilitada ja üle kanda.

2.	Teave tehniliste nõuete kohta, mida ostja peab täitma, et saavutada kontroll e-raha tokeni üle.

3.	Kui see on kohaldatav, siis konsensusmehhanism.

4.	Tehingute turvalisuse tagamiseks vajalikud stiimulmehhanismid ja võimalikud kehtivad tasud.

5.	Kui e-raha tokenit emiteeritakse, kantakse üle või säilitatakse, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat, mida korraldab emitent või tema nimel tegutsev kolmas isik, siis sellise hajusraamatu tehnoloogia toimimise üksikasjalik kirjeldus.

6.	Teave kasutatud tehnoloogia auditeerimise tulemuste kohta, kui selline audit on läbi viidud.

F osa: teave riskide kohta

1.	E-raha tokeni emitendiga seotud riskide kirjeldus.

2.	E-raha tokeniga seotud riskide kirjeldus.

3.	Kasutatava tehnoloogiaga seotud riskide kirjeldus ja riskimaandamismeetmed (kui neid on).

IV LISA

KRÜPTOVARATEENUSE OSUTAJATE MIINIMUMKAPITALINÕUDED

Krüptovarateenuse osutajad

Krüptovarateenuste liik

Miinimumkapitalinõuded vastavalt artikli 67 lõike 1 punktile a

1. klass

Krüptovarateenuse osutaja, kellel on luba osutada järgmisi krüptovarateenuseid:

—	korralduste täitmine kliendi nimel;

—	krüptovara pakkumise korraldamine;

—	krüptovaraülekande teenuste osutamine kliendi nimel;

—	krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi nimel;

—	krüptovara kohta nõu andmine; ja/või

—	krüptovaraportfelli valitsemine.

50 000 eurot

2. klass

Krüptovarateenuse osutaja, kellel on luba osutada kõiki 1. klassi puhul loetletud krüptovarateenuseid ja järgmisi teenuseid:

—	krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel;

—	krüptovara vahetamine raha vastu ja/või

—	krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu.

125 000 eurot

3. klass

Krüptovarateenuse osutaja, kellel on luba osutada kõiki 2. klassi puhul loetletud krüptovarateenuseid ja järgmisi teenuseid:

—	krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine.

150 000 eurot

V LISA

III JA VI JAOTISES OSUTATUD OLULISTE VARAPÕHISTE TOKENITE EMITENTIDE RIKKUMISTE LOETELU

Emitent rikub artikli 22 lõiget 1, kui ta ei esita EBA-le kord kvartalis kõnealuse lõike esimese lõigu punktides a–d osutatud teavet iga olulise varapõhise tokeni kohta, mille emissiooni maht on suurem kui 100 000 000 eurot.

Emitent rikub artikli 23 lõiget 1, kui ta ei peata olulise varapõhise tokeni emiteerimist pärast selles lõikes sätestatud künniste saavutamist või kui ta ei esita EBA-le 40 tööpäeva jooksul alates kõnealuste künniste saavutamisest kava, millega tagatakse, et tehingute kvartalipõhine keskmine arv ja keskmine koguväärtus päevas jäävad allapoole neid künniseid.

Emitent rikub artikli 23 lõiget 4, kui ta ei järgi kõnealuse artikli lõike 1 punktis b osutatud kavas EBA nõutud muudatusi.

Emitent rikub artiklit 25, kui jätab EBA teavitamata mõnest oma ärimudeli kavandatud muudatusest, millel on tõenäoliselt märkimisväärne mõju oluliste varapõhiste tokenite omaniku või tulevase omaniku ostuotsusele, või ei kirjelda sellist muudatust krüptovara valges raamatus.

Emitent rikub artiklit 25, kui ta ei järgi EBA poolt vastavalt artikli 25 lõikele 4 nõutud meedet.

Emitent rikub artikli 27 lõiget 1, kui ta ei tegutse ausalt, õiglaselt ja professionaalselt.

Emitent rikub artikli 27 lõiget 1, kui ta ei suhtle olulise varapõhise tokeni omanike ja tulevaste omanikega õiglasel, selgel ja mitteeksitaval viisil.

Emitent rikub artikli 27 lõiget 2, kui ta ei tegutse olulise varapõhise tokeni omanike parimates huvides või kohtleb konkreetseid omanikke soodsamalt, kuigi emitendi krüptovara valges raamatus või, kui see on kohaldatav, reklaamteadetes ei ole sellele osutatud.

Emitent rikub artiklit 28, kui ta ei avalda oma veebisaidil artikli 21 lõikes 1 osutatud heakskiidetud krüptovara valget raamatut ja, kui see on kohaldatav, artiklis 25 osutatud muudetud krüptovara valget raamatut.

10.

Emitent rikub artiklit 28, kui ta ei tee krüptovara valget raamatut üldsusele kättesaadavaks enne olulise varapõhise tokeni avaliku pakkumise alguskuupäeva või selle tokeni kauplemisele võtmist.

11.

Emitent rikub artiklit 28, kui ta ei taga, et krüptovara valge raamat ja, kui see on kohaldatav, siis muudetud krüptovara valge raamat jäävad tema veebisaidil kättesaadavaks seni, kuni oluline varapõhine token on üldsuse mõne liikme omandis.

12.

Emitent rikub artikli 29 lõikeid 1 ja 2, kui ta avaldab reklaamteateid sellise olulise varapõhise tokeni avaliku pakkumise kohta või sellise olulise varapõhise tokeni kauplemisele võtmise kohta, mis ei vasta kõnealuse artikli lõike 1 punktides a–d ja lõikes 2 sätestatud nõuetele.

13.

Emitent rikub artikli 29 lõiget 3, kui ta ei avalda oma veebisaidil reklaamteateid ja nende muudatusi.

14.

Emitent rikub artikli 29 lõiget 5, kui ta ei tee reklaamteateid EBA-le vastava taotluse korral teatavaks.

15.

Emitent rikub artikli 29 lõiget 6, kui ta levitab reklaamteateid enne krüptovara valge raamatu avaldamist.

16.

Emitent rikub artikli 30 lõiget 1, kui ta ei avalikusta oma veebisaidi avalikult ja hõlpsasti ligipääsetavas osas selgel, täpsel ja läbipaistval viisil ringluses oleva olulise varapõhise tokeni summat ning artiklis 36 osutatud tagatisvara portfelli väärtust ja koosseisu või ei ajakohasta nõutavat teavet vähemalt kord kuus.

17.

Emitent rikub artikli 30 lõiget 2, kui ta ei avalda oma veebisaidi avalikult ja hõlpsasti ligipääsetavas osas võimalikult kiiresti auditiaruande lühikest, selget, täpset ja läbipaistvat kokkuvõtet ning täielikku ja redigeerimata auditiaruannet seoses artiklis 36 osutatud tagatisvaraga.

18.

Emitent rikub artikli 30 lõiget 3, kui ta ei avalikusta oma veebisaidi avalikult ja hõlpsasti ligipääsetavas osas võimalikult kiiresti ning selgel, täpsel ja läbipaistval viisil sündmusi, millel on või tõenäoliselt on märkimisväärne mõju olulise varapõhise tokeni väärtusele või artiklis 36 osutatud tagatisvara portfellile.

19.

Emitent rikub artikli 31 lõiget 1, kui ta ei kehtesta ja ei säilita mõjusat ja läbipaistvat korda olulise varapõhise tokeni omanikelt ja muudelt huvitatud isikutelt, sealhulgas olulise varapõhise tokeni omanikke esindavatelt tarbijaühendustelt saadud kaebuste kiireks, õiglaseks ja järjekindlaks käsitlemiseks ega avalda selle korra kirjeldust või, kui olulist varapõhist tokenit levitavad täielikult või osaliselt kolmandad isikud, ei kehtesta korda, et hõlbustada kaebuste käsitlemist omanike ja kolmandate isikute vahel, nagu on osutatud artikli 34 lõike 5 esimese lõigu punktis h.

20.

Emitent rikub artikli 31 lõiget 2, kui ta ei võimalda olulise varapõhise tokeni omanikel tasuta kaebusi esitada.

21.

Emitent rikub artikli 31 lõiget 3, kui ta ei tööta välja ja ei tee olulise varapõhise tokeni omanikele kättesaadavaks kaebuste esitamise vormi ja ei registreeri kõiki saadud kaebusi ja kaebuste põhjal võetud meetmeid.

22.

Emitent rikub artikli 31 lõiget 4, kui ta ei uuri kõiki kaebusi õigeaegselt ja õiglaselt või ei teata selliste uurimiste tulemustest olulise varapõhise tokeni omanikele mõistliku aja jooksul.

23.

Emitent rikub artikli 32 lõiget 1, kui ta ei rakenda ega järgi tulemuslikke põhimõtteid ja menetlusi, et tuvastada, ennetada, juhtida ja avalikustada huvide konflikte emitendi enda ja tema aktsionäride või osakuomanike vahel, emitendi enda ja tema selliste otseste või kaudsete aktsionäride või osakuomanike vahel, kellel on temas oluline osalus, emitendi enda ja tema juhtorgani liikmete vahel, emitendi enda ja tema töötajate vahel, emitendi enda ja olulise varapõhise tokeni omanike või emitendi enda ja mõne artikli 34 lõike 5 esimese lõigu punktis h osutatud funktsiooni täitva kolmanda isiku vahel.

24.

Emitent rikub artikli 32 lõiget 2, kui ta ei võta kõiki asjakohaseid meetmeid, et tuvastada, ennetada, juhtida ja avalikustada huvide konflikte, mis tulenevad artiklis 36 osutatud tagatisvara haldamisest ja investeerimisest.

25.

Emitent rikub artikli 32 lõikeid 3 ja 4, kui ta ei avalikusta oma veebisaidil tähelepandavas kohas olulise varapõhise tokeni omanikele huvide konfliktide üldist laadi ja allikaid ega nende riskide maandamiseks võetud meetmeid või ei ole emitent avalikustamisel piisavalt täpne, et olulise varapõhise tokeni tulevased omanikud saaksid teha sellise tokeni kohta teadliku ostuotsuse.

26.

Emitent rikub artiklit 33, kui ta ei teavita EBAt viivitamata oma juhtorgani muudatustest või ei esita EBA-le kogu vajalikku teavet, et hinnata vastavust artikli 34 lõikele 2.

27.

Emitent rikub artikli 34 lõiget 1, kui tal puudub kindel juhtimiskord, mis hõlmab selgesti määratletud, läbipaistvate ja sidusate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri, tulemuslikke menetlusi riskide või võimalike riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks ning asjakohast sisekontrollikorda, sh usaldusväärset juhtimis- ja raamatupidamiskorda.

28.

Emitent rikub artikli 34 lõiget 2, kui tema juhtorganis on liikmeid, kellel ei ole piisavalt hea maine või kellel ei ole oma ülesannete täitmiseks nii eraldi kui ühiselt vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi või kes ei tõenda, et nad on suutelised pühendama piisavalt aega oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks.

29.

Emitent rikub artikli 34 lõiget 3, kui tema juhtorgan ei hinda või ei vaata korrapäraselt läbi III jaotise 2., 3., 5. ja 6. peatükis sätestatud nõuete täitmiseks kehtestatud korra ja menetluste tulemuslikkust või ei võta vajalikke meetmeid võimalike puuduste kõrvaldamiseks.

30.

Emitent rikub artikli 34 lõiget 4, kui temas omavad olulist osalust otsesed või kaudsed aktsionärid või osakuomanikud, kellel ei ole piisavalt hea maine.

31.

Emitent rikub artikli 34 lõiget 5, kui ta ei kehtesta põhimõtteid ja menetlusi, mis on piisavalt tulemuslikud, et tagada käesoleva määruse nõuete täitmine, eelkõige siis, kui ta ei kehtesta, säilita ega rakenda kõnealuse lõike esimese lõigu punktides a–k osutatud põhimõtteid ja menetlusi.

32.

Emitent rikub artikli 34 lõiget 5, kui ta ei sõlmi kõnealuse lõike esimese lõigu punktis h osutatud kolmandate isikutega lepingulisi kokkuleppeid, milles määratakse kindlaks nii emitendi kui ka asjaomase kolmanda isiku ülesanded, vastutus, õigused ja kohustused, või kui ta ei näe sõnaselgelt ette kohaldatavat õigust.

33.

Emitent rikub artikli 34 lõiget 6, kui ta ei ole koostanud artiklis 47 osutatud kava, kui ta ei kasuta asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, vahendeid ja menetlusi, et tagada oma teenuste ja tegevuse jätkuvus ja korrapärasus, ning ei taga kõigi oma süsteemide ja juurdepääsukontrolli protokollide vastavust asjakohastele liidu standarditele.

34.

Emitent rikub artikli 34 lõiget 7, kui ta ei esita EBA-le heakskiitmiseks kava teenuste osutamise ja tegevuse lõpetamise kohta.

35.

Emitent rikub artikli 34 lõiget 8, kui ta ei tee kindlaks operatsiooniriski allikaid ning ei tööta nende riskide minimeerimiseks välja asjakohaseid süsteeme, kontrollimeetmeid ja protseduure.

36.

Emitent rikub artikli 34 lõiget 9, kui ta ei kehtesta talitluspidevuspoliitikat ja kavasid, millega tagatakse tema IKT-süsteemide ja - protseduuride katkestuste korral oluliste andmete ja funktsioonide säilitamine ning tema tegevuse jätkumine, või kui see ei ole võimalik, siis selliste andmete ja funktsioonide kiire taastamine ning tegevuse kiire taasalustamine.

37.

Emitent rikub artikli 34 lõiget 10, kui ta ei ole kehtestanud sisekontrollikorda ja tulemuslikke riskijuhtimisprotseduure, sealhulgas IKT-süsteemide haldamiseks vajalikku tulemuslikku kontrolli- ja kaitsekorda, nagu on ette nähtud määrusega (EL) 2022/2554.

38.

Emitent rikub artikli 34 lõiget 11, kui tal ei ole süsteeme ja protseduure, mis on piisavad, et tagada teabe kättesaadavus, autentsus, terviklus ja konfidentsiaalsus, nagu on ette nähtud määrusega (EL) 2022/2554, ja kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.

39.

Emitent rikub artikli 34 lõiget 12, kui ta ei taga, et emitenti auditeerivad korrapäraselt sõltumatud audiitorid.

40.

Emitent rikub artikli 35 lõiget 1, kui tal ei ole kogu aeg omavahendeid, mis on vähemalt võrdsed suurima summaga, mis on sätestatud kõnealuse lõike punktides a või c või artikli 45 lõikes 5.

41.

Emitent rikub käesoleva määruse artikli 35 lõiget 2, kui tema omavahendid ei koosne määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 26–30 osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest ja instrumentidest pärast kõnealuse määruse artikli 36 kohaseid täies ulatuses mahaarvamisi, ilma et kohaldataks kõnealuse määruse artikli 46 lõike 4 ja artikli 48 kohaseid künnisega seotud erandeid.

42.

Emitent rikub artikli 35 lõiget 3, kui ta ei täida EBA nõuet hoida suuremat omavahendite summat pärast kõnealuse lõike punktide a–g kohast hindamist.

43.

Emitent rikub artikli 35 lõiget 5, kui ta ei vii korrapäraselt läbi stressiteste, milles võetakse arvesse selliseid ränkade tagajärgedega, kuid tõenäolisi finantsstressistsenaariume, nagu intressimääraga seotud vapustused, ja mitterahaliste stressiolukordade stsenaariume, nagu operatsioonirisk.

44.

Emitent rikub artikli 35 lõiget 5, kui ta ei täida EBA nõuet hoida stressitestide tulemuste alusel suuremat omavahendite summat.

45.

Emitent rikub artikli 36 lõiget 1, kui ta ei loo tagatisvara portfelli ega säilita seda igal ajal.

46.

Emitent rikub artikli 36 lõiget 1, kui ta ei taga, et tagatisvara portfell moodustatakse ja seda hallatakse nii, et olulise varapõhise tokeni aluseks oleva varaga seotud riskid on kaetud.

47.

Emitent rikub artikli 36 lõiget 1, kui ta ei taga, et tagatisvara portfell moodustatakse ja seda hallatakse nii, et maandataks likviidsusriske, mis tulenevad omanike alalisest õigusest nõuda lunastamist.

48.

Emitent rikub artikli 36 lõiget 3, kui ta ei taga, et tagatisvara portfell on tegevustasandil eraldatud emitendi varast ja muude varapõhiste tokenite tagatisvara portfellist.

49.

Emitent rikub artikli 36 lõiget 6, kui tema juhtorgan ei taga tagatisvara portfelli tulemuslikku ja usaldusväärset haldamist.

50.

Emitent rikub artikli 36 lõiget 6, kui ta ei taga, et olulise varapõhise tokeni emiteerimise ja lunastamisega kaasneb alati tagatisvara portfelli vastav suurendamine või vähendamine.

51.

Emitent rikub artikli 36 lõiget 7, kui ta ei määra turuhindade põhjal kindlaks tagatisvara portfelli koguväärtust ja kui selle koguväärtus ei ole alati vähemalt võrdne ringluses oleva olulise varapõhise tokeni omanikel emitendi vastu olevate nõuete koguväärtusega.

52.

Emitent rikub artikli 36 lõiget 8, kui tal puuduvad selged ja üksikasjalikud põhimõtted, mis kirjeldaksid olulise varapõhise tokeni stabiliseerimise mehhanismi, mis vastab kõnealuse lõike punktides a–g sätestatud tingimustele.

53.

Emitent rikub artikli 36 lõiget 9, kui ta ei lase teha tagatisvara portfelli sõltumatut auditit iga kuue kuu järel alates tegevusloa saamise kuupäevast või kuupäevast, mil krüptovara valge raamat artikli 17 kohaselt heaks kiideti.

54.

Emitent rikub artikli 36 lõiget 10, kui ta ei tee EBA-le teatavaks auditi tulemusi vastavalt kõnealusele lõikele või ei avalda auditi tulemust kahe nädala jooksul alates EBA-le teatavaks tegemise kuupäevast.

55.

Emitent rikub artikli 37 lõiget 1, kui ta ei kehtesta, säilita või rakenda tagatisvara hoidmise põhimõtteid, menetlusi ja lepingulisi kokkuleppeid, millega tagatakse igal ajal, et kõnealuse lõike esimese lõigu punktides a–e loetletud tingimused on täidetud.

56.

Emitent rikub artikli 37 lõiget 2, kui tal ei ole kehtestanud kahte või enamat olulist varapõhist tokenit emiteerides tagatisvara hoidmise põhimõtteid iga tagatisvara portfelli kogumi kohta.

57.

Emitent rikub artikli 37 lõiget 3, kui ta ei taga, et kliendi nimel krüptovara hoidmist ja haldamist pakkuv krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus või investeerimisühing võtab tagatisvara hoiule hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast olulise varapõhise tokeni emissiooni kuupäeva.

58.

Emitent rikub artikli 37 lõiget 4, kui ta ei tegutse tagatisvara hoidjaks nimetatud krüptovarateenuse osutajate, krediidiasutuste ja investeerimisühingute valimisel, nimetamisel ja nimetamise otsuse läbivaatamisel piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega või ei taga, et tagatisvara hoidja on emitendist erinev juriidiline isik.

59.

Emitent rikub artikli 37 lõiget 4, kui ta ei taga, et tagatisvara hoidjaks määratud krüptovarateenuse osutajatel, krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on sellise tagatisvara hoidjana tegutsemiseks vajalikud teadmised ja maine turul.

60.

Emitent rikub artikli 37 lõiget 4, kui tal ei ole tagatisvara hoidjatega lepingulisi kokkuleppeid, mis tagavad, et tagatisvara on kaitstud hoidjate võlausaldajate nõuete eest.

61.

Emitent rikub artikli 37 lõiget 5, kui ta ei sätesta tagatisvara hoidmise põhimõtetes ja menetlustes valikukriteeriume, mille alusel nimetada krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus või investeerimisühing tagatisvara hoidjaks, või kui tal puudub nimetamise otsuse läbivaatamise kord.

62.

Emitent rikub artikli 37 lõiget 5, kui ta ei vaata korrapäraselt läbi krüptovarateenuse osutajate, krediidiasutuste ja investeerimisühingute tagatisvara hoidjaks nimetamist, kui ta ei hinda oma riske seoses selliste hoidjatega või kui ta ei jälgi pidevalt selliste hoidjate finantsseisundit.

63.

Emitent rikub artikli 37 lõiget 6, kui ta ei taga tagatisvara hoidmist kooskõlas kõnealuse lõike esimese lõigu punktidega a–d.

64.

Emitent rikub artikli 37 lõiget 7, kui krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutuse või investeerimisühingu tagatisvara hoidjaks nimetamist ei tõenda lepinguline kokkulepe või kui sellise lepingulise kokkuleppega ei reguleerita sellise teabe liikumist, mis on vajalik olulise varapõhise tokeni emitendile, krüptovarateenuse osutajale, krediidiasutusele ja investeerimisühingule tagatisvara hoidja ülesannete täitmiseks.

65.

Emitent rikub artikli 38 lõiget 1, kui ta investeerib tagatisvara portfelli toodetesse, mis ei ole minimaalse tururiski, krediidiriski ja kontsentratsiooniriskiga väga likviidsed finantsinstrumendid, või kui selliseid investeeringuid ei saa likvideerida kiiresti ja minimaalse negatiivse hinnamõjuga.

66.

Emitent rikub artikli 38 lõiget 3, kui ta ei hoia artikli 37 kohaselt finantsinstrumente, milles tagatisvara portfell investeeritakse.

67.

Emitent rikub artikli 38 lõiget 4, kui ta ei kanna kogu tagatisvara portfelli investeerimisest tulenevat kasumit või kahjumit ega kõiki vastaspoole ja operatsiooniriske.

68.

Emitent rikub artikli 39 lõiget 1, kui ta ei kehtesta, säilita ja rakenda selgeid ja üksikasjalikke põhimõtteid ja menetlusi, mis käsitlevad olulise varapõhise tokeni omanikele antud alalist õigust nõuda tokenite lunastamist.

69.

Emitent rikub artikli 39 lõikeid 1 ja 2, kui ta ei taga olulise varapõhise tokeni omanikule alalist õigust nõuda olulise varapõhise tokeni lunastamist vastavalt kõnealustele lõigetele ning kui ta ei kehtesta põhimõtteid sellise alalise õiguse kohta nõuda olulise varapõhise tokeni lunastamist, mis vastaksid artikli 39 lõike 2 esimese lõigu punktides a–e loetletud tingimustele.

70.

Emitent rikub artikli 39 lõiget 3, kui ta kohaldab olulise varapõhise tokeni lunastamise korral tasusid.

71.

Emitent rikub artiklit 40, kui ta maksab olulise varapõhise tokeniga seoses intressi.

72.

Emitent rikub artikli 45 lõiget 1, kui ta ei võta vastu, rakenda ja säilita tasustamispoliitikat, millega edendatakse oluliste varapõhiste tokenite emitentide riskide usaldusväärset ja tulemuslikku juhtimist ega looda stiimuleid riskistandardite leevendamiseks.

73.

Emitent rikub artikli 45 lõiget 2, kui ta ei taga õiglasel, mõistlikul ja mittediskrimineerival viisil, et tema olulist varapõhist tokenit saavad hoida erinevad krüptovarateenuse osutajad, kellele on antud luba kliendi nimel krüptovara hoidmiseks ja haldamiseks.

74.

Emitent rikub artikli 45 lõiget 3, kui ta ei hinda ega jälgi likviidsust, mida on vaja olulise varapõhise tokeni omanike lunastamistaotluste rahuldamiseks.

75.

Emitent rikub artikli 45 lõiget 3, kui ta ei kehtesta, säilita või rakenda likviidsuse juhtimise poliitikat ja menetlusi või kui ta ei taga nende põhimõtete ja menetlustega, et tagatisvaral on tugev likviidsusprofiil, mis võimaldab olulise varapõhise tokeni emitendil tegevust tavapäraselt jätkata ning seda ka halvenenud likviidsustingimustes.

76.

Emitent rikub artikli 45 lõiget 4, kui ta ei tee korrapäraselt likviidsuse stressiteste ega karmista likviidsusnõudeid, kui EBA seda selliste testide tulemuste põhjal nõuab.

77.

Emitent rikub artikli 46 lõiget 1, kui ta ei koosta ega säilita finantsseisundi taastamise kava, milles nähakse ette meetmed, mida olulise varapõhise tokeni emitent peab võtma, et taastada vastavus tagatisvara portfelli suhtes kohaldatavatele nõuetele, kui emitent ei täida neid nõudeid, sealhulgas oma teenuste säilitamine seoses olulise varapõhise tokeniga, tegevuse õigeaegne taastamine ja emitendi kohustuste täitmine sündmuste korral, mis kujutavad endast märkimisväärset tegevuse katkemise ohtu.

78.

Emitent rikub artikli 46 lõiget 1, kui ta ei koosta ega säilita finantsseisundi taastamise kava, mis sisaldab asjakohaseid tingimusi ja menetlusi, et tagada finantsseisundi taastamise meetmete õigeaegne rakendamine, ning mitmesuguseid finantsseisundi taastamise võimalusi, mis on loetletud kõnealuse lõike kolmandas lõigus.

79.

Emitent rikub artikli 46 lõiget 2, kui ta ei tee EBA-le ning, kui see on kohaldatav, oma kriisilahendus- ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutusele finantsseisundi taastamise kava teatavaks kuue kuu jooksul alates artikli 21 kohase tegevusloa andmise kuupäevast või krüptovara valge raamatu artikli 17 kohase heakskiitmise kuupäevast.

80.

Emitent rikub artikli 46 lõiget 2, kui ta jätab finantsseisundi taastamise kava korrapäraselt läbi vaatamata või ajakohastamata.

81.

Emitent rikub artikli 47 lõiget 1, kui ta ei koosta ja säilita tegevuskava, et toetada iga olulise varapõhise tokeni korrektset lunastamist.

82.

Emitent rikub artikli 47 lõiget 2, kui tal puudub lunastamiskava, millega tõendatakse, et olulise varapõhise tokeni emitendil on võimalik võtta ringluses olev emiteeritud oluline varapõhine token tagasi, põhjustamata selle omanikele või tagatisvara turgude stabiilsusele põhjendamatut majanduslikku kahju.

83.

Emitent rikub artikli 47 lõiget 2, kui tal puudub lunastamiskava, mis sisaldab lepingulisi kokkuleppeid, menetlusi või süsteeme, sealhulgas ajutise halduri määramist, et tagada kõigi olulise varapõhise tokeni omanike võrdne kohtlemine ja tagada, et olulise varapõhise tokeni omanikele tasutakse õigeaegselt järelejäänud tagatisvara müügist saadud tuluga.

84.

Emitent rikub artikli 47 lõiget 2, kui tal puudub lunastamiskava, mis tagaks emitendi ja kolmanda isiku sellise kriitilise tähtsusega tegevuse jätkumise, mis on vajalik korrektseks lunastamiseks.

85.

Emitent rikub artikli 47 lõiget 3, kui ta ei tee EBA-le lunastamiskava teatavaks kuue kuu jooksul alates artikli 21 kohase tegevusloa andmise kuupäevast või krüptovara valge raamatu artikli 17 kohase heakskiitmise kuupäevast.

86.

Emitent rikub artikli 47 lõiget 3, kui ta jätab lunastamiskava korrapäraselt läbi vaatamata või ajakohastamata.

87.

Emitent rikub artikli 88 lõiget 1, välja arvatud juhul, kui on täidetud artikli 88 lõike 2 tingimused, kui ta ei teavita üldsust võimalikult kiiresti seda emitenti otseselt puudutavast artiklis 87 osutatud siseteabest viisil, mis võimaldab üldsusel sellele teabele kiiresti juurde pääseda ning seda täielikult, korrektselt ja aegsasti hinnata.

VI LISA

IV JAOTISES OSUTATUD SÄTETE RIKKUMISTE LOETELU KOOSTOIMES III JAOTISEGA OLULISTE E-RAHA TOKENITE EMITENTIDE POOLT

Emitent rikub artikli 22 lõiget 1, kui ta ei esita EBA-le kord kvartalis kõnealuse lõike esimese lõigu punktides a–d osutatud teavet iga olulise e-raha tokeni kohta, mis on nomineeritud vääringus, mis ei ole liikmesriigi ametlik vääring ja mille emissiooni maht on suurem kui 100 000 000 eurot.

Emitent rikub artikli 23 lõiget 1, kui ta ei peata sellise olulise e-raha tokeni emiteerimist, mis on nomineeritud vääringus, mis ei ole liikmesriigi ametlik vääring, pärast nimetatud lõikes sätestatud künniste saavutamist või kui ta ei esita EBA-le 40 tööpäeva jooksul alates kõnealuste künniste saavutamisest kava, millega tagatakse, et tehingute hinnanguline kvartalipõhine keskmine arv ja keskmine koguväärtus päevas jäävad allapoole neid künniseid.

Emitent rikub artikli 23 lõiget 4, kui ta ei järgi kõnealuse artikli lõike 1 punktis b osutatud kavas EBA nõutud muudatusi.

Emitent rikub artikli 35 lõiget 3, kui ta ei täida EBA nõuet hoida suuremat omavahendite summat pärast kõnealuse lõike punktide a–g kohast hindamist.

Emitent rikub artikli 35 lõiget 5, kui ta ei vii korrapäraselt läbi stressiteste, milles võetakse arvesse selliseid ränkade tagajärgedega, kuid tõenäolisi finantsstressistsenaariume, nagu intressimääraga seotud šokid, ja mitterahaliste stressiolukordade stsenaariume, nagu operatsioonirisk.

Emitent rikub artikli 35 lõiget 5, kui ta ei täida EBA nõuet hoida stressitestide tulemuste alusel suuremat omavahendite summat.

Emitent rikub artikli 36 lõiget 1, kui ta ei loo tagatisvara portfelli ega säilita seda igal ajal.

Emitent rikub artikli 36 lõiget 1, kui ta ei taga, et tagatisvara portfell moodustatakse ja seda hallatakse nii, et olulise e-raha tokeni aluseks oleva ametliku vääringuga seotud riskid on kaetud.

10.

11.

Emitent rikub artikli 36 lõiget 3, kui ta ei taga, et tagatisvara portfell on tegevustasandil eraldatud emitendi varast ja muude e-raha tokenite tagatisvara portfellist.

12.

Emitent rikub artikli 36 lõiget 6, kui tema juhtorgan ei taga tagatisvara portfelli tulemuslikku ja usaldusväärset haldamist.

13.

Emitent rikub artikli 36 lõiget 6, kui ta ei taga, et olulise e-raha tokeni emiteerimise ja lunastamisega kaasneb alati tagatisvara portfelli vastav suurenemine või vähenemine.

14.

Emitent rikub artikli 36 lõiget 7, kui ta ei määra turuhindade põhjal kindlaks tagatisvara koguväärtust ning kui selle koguväärtus ei ole alati vähemalt võrdne ringluses oleva olulise e-raha tokeni omanikel emitendi vastu olevate nõuete koguväärtusega.

15.

Emitent rikub artikli 36 lõiget 8, kui tal puuduvad selged ja üksikasjalikud põhimõtted, mis kirjeldaksid olulise e-raha tokeni stabiliseerimise mehhanismi, mis vastab kõnealuse lõike punktides a–g sätestatud tingimustele.

16.

Emitent rikub artikli 36 lõiget 9, kui ta ei lase teha tagatisvara portfelli sõltumatut auditit iga kuue kuu järel alates krüptovara avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kuupäevast.

17.

Emitent rikub artikli 36 lõiget 10, kui ta ei tee EBA-le auditi tulemusi teatavaks vastavalt kõnealusele lõikele või ei avalda auditi tulemust kahe nädala jooksul alates EBA-le teatavaks tegemise kuupäevast.

18.

Emitent rikub artikli 37 lõiget 1, kui ta ei kehtesta, säilita ega rakenda tagatisvara hoidmise põhimõtteid, menetlusi ja lepingulisi kokkuleppeid, millega tagatakse igal ajal, et kõnealuse lõike esimese lõigu punktides a–e loetletud tingimused on täidetud.

19.

Emitent rikub artikli 37 lõiget 2, kui ta ei ole kehtestanud kahte või enamat oluliste e-raha tokenite kategooriat emiteerides tagatisvara hoidmise põhimõtteid iga tagatisvara portfelli kogumi kohta.

20.

Emitent rikub artikli 37 lõiget 3, kui ta ei taga, et kliendi nimel krüptovara hoidmise ja haldamisega tegelev krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus või investeerimisühing võtab tagatisvara hoiule hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast olulise e-raha tokeni emissiooni kuupäeva.

21.

22.

Emitent rikub artikli 37 lõiget 4, kui ta ei taga, et tagatisvara hoidjaks nimetatud krüptovarateenuse osutajatel, krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on sellise tagatisvara hoidjana tegutsemiseks vajalikud teadmised ja maine turul.

23.

Emitent rikub artikli 37 lõiget 4, kui tal ei ole tagatisvara hoidjatega lepingulisi kokkuleppeid, mis tagavad, et tagatisvara on kaitstud hoidjate võlausaldajate nõuete eest.

24.

Emitent rikub artikli 37 lõiget 5, kui ta ei sätesta tagatisvara hoidmise põhimõtetes ja korras valikukriteeriume, mille alusel nimetatakse krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus või investeerimisühing tagatisvara hoidjaks, või kui tal puudub nimetamise otsuse läbivaatamise kord.

25.

Emitent rikub artikli 37 lõiget 5, kui ta ei vaata korrapäraselt läbi krüptovarateenuse osutajate, krediidiasutuste ja investeerimisühingute tagatisvara hoidjaks nimetamise otsuseid ja kui ta ei hinda oma riske seoses selliste hoidjatega või kui ta ei jälgi pidevalt selliste hoidjate finantsseisundit.

26.

Emitent rikub artikli 37 lõiget 6, kui ta ei taga tagatisvara hoidmist kooskõlas kõnealuse lõike esimese lõigu punktidega a–d.

27.

Emitent rikub artikli 37 lõiget 7, kui krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutuse või investeerimisühingu tagatisvara hoidjaks nimetamist ei tõenda lepinguline kokkulepe või kui sellise lepingulise kokkuleppega ei reguleerita sellise teabe liikumist, mis on vajalik, et olulise e-raha tokeni emitent ning krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus ja investeerimisühing saaksid täita tagatisvara hoidja ülesandeid.

28.

Emitent rikub artikli 38 lõiget 1, kui ta investeerib tagatisvara toodetesse, mis ei ole minimaalse tururiski, krediidiriski ja kontsentratsiooniriskiga väga likviidsed finantsinstrumendid, või kui selliseid investeeringuid ei saa likvideerida kiiresti ja minimaalse negatiivse hinnamõjuga.

29.

Emitent rikub artikli 38 lõiget 3, kui ta ei hoia artikli 37 kohaselt finantsinstrumente, millesse tagatisvara portfell investeeritakse.

30.

Emitent rikub artikli 38 lõiget 4, kui ta ei kanna kogu tagatisvara portfelli investeerimisest tulenevat kasumit või kahjumit ega kõiki vastaspoole ja operatsiooniriske.

31.

Emitent rikub artikli 45 lõiget 1, kui ta ei võta vastu, rakenda ja säilita tasustamispoliitikat, millega edendatakse oluliste e-raha tokenite emitentide riskide usaldusväärset ja tulemuslikku juhtimist ega looda stiimuleid riskistandardite leevendamiseks.

32.

Emitent rikub artikli 45 lõiget 2, kui ta ei taga õiglasel, mõistlikul ja mittediskrimineerival viisil, et tema olulist e-raha tokenit saavad hoida erinevad krüptovarateenuse osutajad, kellele on antud luba kliendi nimel krüptovara hoidmiseks ja haldamiseks.

33.

Emitent rikub artikli 45 lõiget 3, kui ta ei hinda ega jälgi likviidsust, mida on vaja olulise e-raha tokeni omanike lunastamistaotluste rahuldamiseks.

34.

Emitent rikub artikli 45 lõiget 3, kui ta ei kehtesta, säilita või rakenda likviidsuse juhtimise poliitikat ja menetlusi või kui ta ei taga nende põhimõtete ja menetlustega, et tagatisvaral on tugev likviidsusprofiil, mis võimaldab olulise e-raha tokeni emitendil tegevust tavapäraselt jätkata ning seda ka halvenenud likviidsustingimustes.

35.

Emitent rikub artikli 45 lõiget 4, kui ta ei tee korrapäraselt likviidsuse stressiteste ega karmista likviidsusnõudeid, kui EBA seda selliste testide tulemuste põhjal nõuab.

36.

Emitent rikub artikli 45 lõiget 5, kui ta ei täida igal ajal omavahendinõudeid.

37.

Emitent rikub artikli 46 lõiget 1, kui ta ei koosta ega säilita finantsseisundi taastamise kava, milles nähakse ette meetmed, mida oluliste e-raha tokenite emitent peab võtma, et taastada vastavus tagatisvara portfelli suhtes kohaldatavatele nõuetele, kui emitent ei täida neid nõudeid, sealhulgas oma teenuste säilitamine seoses emiteeritud olulise e-raha tokeniga, tegevuse õigeaegne taastamine ja emitendi kohustuste täitmine sündmuste korral, mis kujutavad endast märkimisväärset tegevuse katkemise ohtu.

38.

Emitent rikub artikli 46 lõiget 1, kui ei ole koostanud ega halda finantsseisundi taastamise kava, mis sisaldab asjakohaseid tingimusi ja menetlusi, et tagada finantsseisundi taastamise meetmete õigeaegne rakendamine, ning mitmesuguseid finantsseisundi taastamise võimalusi, mis on loetletud kõnealuse lõike kolmanda lõigu punktides a, b ja c.

39.

Emitent rikub artikli 46 lõiget 2, kui ta ei tee EBA-le ning, kui see on kohaldatav, oma kriisilahendus- ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutusele finantsseisundi taastamise kava teatavaks kuue kuu jooksul alates krüptovara avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kuupäevast.

40.

Emitent rikub artikli 46 lõiget 2, kui ta jätab finantsseisundi taastamise kava korrapäraselt läbi vaatamata või ajakohastamata.

41.

Emitent rikub artikli 47 lõiget 1, kui ta ei koosta ja säilita tegevuskava, et toetada iga olulise e-raha tokeni nõuetekohast lunastamist.

42.

Emitent rikub artikli 47 lõiget 2, kui tal puudub lunastamiskava, millega tõendatakse, et olulise e-raha tokeni emitendil on võimalik võtta ringluses olev emiteeritud oluline e-raha token tagasi, põhjustamata selle omanikele või tagatisvara turgude stabiilsusele põhjendamatut majanduslikku kahju.

43.

Emitent rikub artikli 47 lõiget 2, kui tal puudub lunastamiskava, mis sisaldab lepingulisi kokkuleppeid, menetlusi või süsteeme, sealhulgas ajutise halduri määramist, et tagada kõigi olulise e-raha tokeni omanike võrdne kohtlemine ja tagada, et olulise e-raha tokeni omanikele tasutakse õigeaegselt järelejäänud tagatisvara müügist saadud tuluga.

44.

Emitent rikub artikli 47 lõiget 2, kui tal puudub lunastamiskava, mis tagaks emitendi ja kolmanda isiku sellise kriitilise tähtsusega tegevuse jätkumise, mis on vajalik korrektseks lunastamiseks.

45.

Emitent rikub artikli 47 lõiget 3, kui ta ei tee EBA-le lunastamiskava teatavaks kuue kuu jooksul alates krüptovara avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kuupäevast.

46.

Emitent rikub artikli 47 lõiget 3, kui jätab lunastamiskava korrapäraselt läbi vaatamata või ajakohastamata.

whereas

Seguiamo le blockchain dal 2017. Disponibili per formazione e affiancamento agli avvocati. Sul podcast QUI disponibili le novità in materia